[text]
Täna on

t_HiieVagiVaike.gifNeljandat aastat järjest otsib Maavalla koda Hiie sõbra aunime väärilisi inimesi, kes on paistnud silma looduslike pyhapaikade kaitsmisel.

Hiie sõber võib olla inimene, yhendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pyhapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda[at]maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 19.11. Tartus Hiie väe tunnustamissyndmusel.

Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pyhapaikade hoidja Martin Kivisoo, Palukyla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp ning Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pyhapaigad.

Ajalooline looduslik pyhapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pyhad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.

Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pyhapaigast on riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisundis, kuna neid pole osatud või tahetud kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli syydi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste juured katkenud ning kooliõpikuis kõneldakse pyhapaikadest napilt ja kohati lausa vääralt.

Eesti looduslike pyhapaikade rohkus ning nendega seotud tavade elavus on õhtumaises Euroopas erandlik. Looduslikud pyhapaigad, mida Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) peab inimkonna vanimaiks looduskaitsealadeks, on siin viimastel aastasadadel säilinud tänu maarahva kindlameelsusele. Nii näiteks toimus 1640. aastate alguses Võrumaal Pyhajõe sõda, kus põlismaalased astusid välja pyha jõe kaitseks. 1717. aastast pärinev arhiiviteade kõneleb: "Kui Viru-Nigula pastor rääkis visitatsioonil pyhast hiiest, hakkas yks Võrkla kyla talupoeg Toomas talle nii valjult vastu ja pyha kohta kaitsma, et ta kinni võeti ja karistamiseks ära viidi." 2004. aastal takistasid hiie kaitsjad ehitusmasinate pääsu Palukyla Hiiemäele ning hoidsid ära looduskaitsealuse pyhapaiga ryvetamise.

2008. a Hiie sõber:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=2882&op=lugu

2009. a Hiie sõber:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=3352&op=lugu

2010. a Hiie sõber:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=4014&op=lugu

Hiie sõbra tunnustamine toimub koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga.