Teisipäeval 01.11. esitles Faktum-Ariko Keskkonnaministeeriumis looduslikke pyhapaikasid käsitlevat avaliku arvamuse uuringut, mille kohaselt peab suurem osa Eesti elanikest hiite ja teiste looduslike pyhapaikade kaitsmist tähtsaks. Uuringut tutvustanud Peeter Annuse sõnul valitseb Eesti yhiskonnas pyhapaikade kaitsmise osas konsensus.
Käesoleva aasta urbekuus toimunud yle-Eestilises kysitluses uuriti inimeste suhtumist hiite ja teiste looduslike pyhapaikade kaitsmisse ning nendega seotud teabe kättesaadavusse. Selgus, et pyhapaikade kaitsmist peab tähtsaks või väga tähtsaks 70% Eesti elanikest. Seejuures yletab toetus kõigis yhiskonnaryhmades 60%.
Erinevad põlvkonnad tähtsustavad pyhapaikade kaitsmist yksmeelselt. Vanuse järgi: 15-34 a (67%), 35-54 a (73%), 55-74 a (71%).
Pyhapaikade kaitsmist peavad ysna sarnaselt tähtsaks ka erineva haridustasemega inimesed: alg- või põhiharidus (70%), kutseharidus (73%), kesk- või gymnaasiumiharidus (67%), kutse-keskharidus (70%), keskeriharidus (73%), kõrgharidus (70%).
Piirkonniti peavad pyhapaikade kaitsmist kõige tähtsamaks Tartumaa elanikud (85%). Kõige madalam on toetus pyhapaikade kaitsmisele Tallinnas (63%).
Toetus on suhteliselt yhtlane ka erinevate usundite pooldajate seas: budism 93%, maausk 92%, luterlus 79%, katoliiklus 72%, õigeusk 65%, mitte ykski usk 64%. Samas peavad pyhapaikade kaitsmist eelkõige tähtsaks inimesed, kelle jaoks usk ei ole eriti oluline. Inimestele, kes peavad pyhapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks on usk: väga tähtis või tähtis (34%), mitte eriti või pole yldse (61%), ei oska öelda (5%).
Eesti elanikest 38% leiab, et pyhapaikadega seotud teave on kättesaadav väga hästi või yldiselt piisavalt, 32% - pigem ebapiisavalt või yldse mitte, 15% vastanuist see teema ei huvita ning 16% ei osanud vastata.
Uuringu tellis Maavalla koda ja Hiite Maja SA ning see sai teoks looduslike pyhapaikade riikliku arengukava raames.
Ylesvõte: Lageraielank Maardu Hiiemetsas