Rahandusministeeriumis ette valmistatud 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu lubab looduslike pyhapaikade arengukavale vajalikust 90 korda vähem raha. Käesoleva aastaga võrreldes on toetus vähenemas 84,6%. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab looduslike pyhapaikade arengukava 6391 eurot. Tegelik vajadus on 471 364 eurot, millele lisandub muinsuskaitsealal asuva ning ekslikult erastatud Maardu Hiiemetsa taasriigistamise raha 106 137 eurot.

Riigieelarve proportisoonid on sarnaste valdkondade lõikes tõsiselt paigast ära. Kirikuarhitektuuri toetuseks mõeldud pyhakodade programmi eelarve kasvab eelnõu kohaselt 17,84% ja on 660 486 eurot. Sellele lisandub Narva Aleksandri ja Tartu Jaani kiriku otsetoetus 371 026 eurot. Seega on kristlike pyhapaikade toetus järgmise aasta eelarves 1 031 512 eurot, mis on looduslikele pyhapaikadele ette nähtud toetusest 161 korda suurem. Lisaks näeb eelarve ette Eesti Kirikute Nõukogu 671 072 euro suuruse tegvustoetuse, mis toetab väärtustamise jm "pehmete" tegevuste kaudu samuti kirikuid. Maausuliste yhendusi riigieelarve ei toeta ning sealtkaudu puudub ka riigi kaudne tugi looduslikele pyhapaikadele. Kui arvestada kirikuhoonete otsetoetuse kõrval ka EKNi toetust, on looduslikele pyhapaikadele kavandatud toetus 266 korda väiksem kristlike pyhakodade toetusest.

Looduslike pyhapaikade hoidmiseks pole riik pikka aega vahendeid eraldanud, mistõttu on suur osa neist otseses hävimisohus. 2008. aastal käivitatud riikliku pyhapaikade arengukava vajadustest on riik seni rahastanud 16%.

Maavalla koda on seisukohal, et riigieelarve eelnõu ei kajasta pyhapaikade kysimuses yhiskonna ootusi ning on vastuolus rahvus- ning õigusriigi põhimõtetega. Kahtlemata on kirikute kordategemiseks vaja palju enam raha, kui riigieelarve pakub, kuid see ei õigusta riigi hoolimatust ning sygavalt ebavõrdset käitumist looduslike pyhapaikade suhtes. Looduslikud pyhapaigad on meie rahva yhine pärand. Õigusriigile kohaselt peab Eesti Vabariik võrdselt tähtsustama erinevat usulist pärandit ning kultuuripärandile suunatud toetuste abil looma võrdsed võimalused oma tavade järgimiseks nii võõrsilt tunud usundite kui ka eesti põlise loodususu ehk maausu järgijatele.

Rahvuskultuuri ja identiteedi jaoks on looduslikud pyhapaigad väga olulised ning see kajastub ka yhiskondlikus arvamuses. Tänavu kevadel Faktum-Ariko korraldatud avaliku arvamuse uuringu tulemuste kohaselt peab 70% eestimaalastest looduslike pyhapaikade kaitsmist oluliseks või väga oluliseks. Toetus on yhtlane kõigis vanuse- ja haridustaseme ryhmades ning ulatub isegi venekeelse elanikkonna seas yle 60%. Looduslike pyhapaikade kaitsmist peavad oluliseks ka erinevate usundite pooldjad: budismi eelistajad 93%, maausu eelistajad 92%, luterluse eelistajad 79%, katoliikluse eelistajd 72%, õigeusu eelistajad 65%.

Riigikogus 13.06. toimunud keskkonna- ja kultuurikomisjon yhisistungil jäi kõlama mõte, et pyhapaikade riiklik arengukava tuleb ellu viie kiiresti ja täies mahus. Käes on lubaduste täitmise aeg.