[text]
Täna on

t_kaljutaie.gifNeljapäeval, 17. kooljakuud algusega kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) esitlus „KUNST KALJUDEL ehk 80 slaidiga ymber maailma“, kus Rolan Paul Firnhaber ja Liivo Niglas heidavad pilgu eelajaloolise taide pärandile.

Kaljutaie on osaks elmapärandist pea kõikjal maailmas. See on sama vana kui meie liigi viibimine Maal. Eesti Rahva Muuseum kutsub huvilisi virtuaalsele ymbermaailmareisile, et kogeda osakest maailma vanimast taideliigist.

Kaljujooniseid leidub kõigil mannerdel peale Antarktika. Nii on Austraalias umbes 100 000 leiupaika, Indias rohkemgi. Eestist on leitud peamiselt vaid ilma kujutisteta väikeselohulisi kultusekive. Kuid Eesti vaimse pärandi hulka kuuluvad ka rikkalikud ja tähtsad Põhja-Karjala kaljutaidekompleksid, mille koopiaid võib näha praegu Eesti Rahva Muuseumis välja pandud näitusel.

Eesti Rahva Muuseumis toimuval esitlusel on võimalik teha kiire reis ymber maailma ning näha kaljutaidepaiku, mida Rolan Paul Firnhaber on uurinud kas yksinda või suurema uurijateryhma liikmena. Kaheksakymnest slaidist koosnev reis saab alguse USA-st, edasi minnakse Mehhikosse ning Kesk-Ameerikasse, sealt Boliiviasse Lõuna-Ameerikas. Siis hypatakse yle Atlandi ookeani Inglismaale, et jõuda Norrasse, Rootsi, Portugali, Hispaaniasse, Itaaliasse, Kreekasse ja Makedooniasse. Seejärel siirdutakse Nepaali ja Indiasse ning enne ymbermaailmareisi lõppu maabutakse Austraalias. Kiirel reisil saab näha vaid väikest hulka 30 000 pildist, mis Firnhaber on yles võtnud ja need esindavad vaid mõningaid leiupaiku, mida ta on kylastanud.

Kirjanik, teadur ja fotograaf R. P. Firnhaber on tegelenud kaljujooniste uurimisega nyydseks yle 25 aasta. Ta on töötanud viiel mandril (välja on jäänud Aafrika ja seni ka Karjala). Pärast aastakymnetepikkust elu Estes Parkis Colorados otsustas ta 2002. aastal rajada endale kodu Viljandimaale Uue-Karistesse.

Õhtu jooksul näidatakse veel eluoluuurija maailmaränduri ja filmimehe Liivo Niglase filmi Mosambiigi kaljujoonistest. Nii jõutakse ka inimsoo hälli Aafrikasse.

Pilguheit osale maailma eelajaloolise taide pärandist võimaldab ehk mõneti ainulaadsel moel kogeda, et me kõik oleme tegelikult yks suur perekond.

Eesti Rahva Muuseumis on 2011. aasta lõpuni võimalik vaadata näitust „Kiviaja graafika. Saami trummid kunstiteostena. Tsitaat.“ Kolmiknäitus sedastab meie sidemeid varasemate põlvkondade ja hõimurahvastega, pyydes nende vaimuelu kaudu syyvida ja mõista meie mõtlemise ning maailmavaate kujunemist.

Allikas: ERM