[text]
Täna on

t_Hiievagi24b.gifLaupäeval, 19.11. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissyndmusel kuulutati välja kuvavõistluse Maavalla hiied 10224 võitjad ning jagati auhindu. Peaauhinna võitis Tartu ylikooli  farmaatsia instituudi dotsendi Ain Raali ylesvõte Palivere hiiepuuvalvurid. Noorte peaauhinna pälvis Tartu Kesklinna Kooli 7. b klassi õpilase Kiur Kaasiku ylesvõte Saula Siniallikast.

Võistlust ja võidutöid tutvustas hindamiskogu liige Sulev Oll. Autasud andsid yle Hiite Maja sihtasutuse nõukogu esimees Madis Arras ja Maavalla koja juhatuse liige Kaja Toikka.

Peaauhinna võitja sai autasuks 300 eurot; laste esikoha võitja fotoaparaadi Canon. Kokku anti välja 15 auhinda, mille hulgas olid ka ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte ning Muinsuskaitseameti eriauhinnad. Pea- ja eriauhindade vahel läheb jagamisele Uma Lehe aastatellimus ja särk, Loodusesõbra 3 aastatellimust, Eesti Looduse 3 aastatellimust, Maalehe aastatellimus, Maakodu aastatellimus, Ratsaretk Tihuse turismitalus, Lahemaa Tervisekooli pärimusmeditsiini koolituse kinkekaart, raamatuid ja meeneid.

Võidupildid valis välja hindamiskogu koosseisus: kunstnik Epp Margna, loodusfotograaf Arne Ader, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ning Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve.

Auhinnad panid välja: Kehrwieder kohvikud, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet, Võro Instituut, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Tihuse turismitalu, Lahemaa Tervisekool, Uma Leht, Siseministeerium ja Maavalla koda.

Tänavu neljandat korda toimunud Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pyhapaikasid ja nendega seotud tavasid ning nendega seotud vaimset pärandit.

Võistluse korraldas Maavalla koda koostöös Tartu ylikooli ja Hiite Maja sihtasutusega. Võistlus toimub ka järgmisel aastal.

Võitjad ja võidutööd

t_AinRaal_PalivereHiiepuu.gifPeaauhind: Palivere hiiepuuvalvurid
AIN RAAL

Palivere Hiiekynnapuu Läänemaal Taebla valla Allikmaa kylas
Põline hiiepuu pakub omapärast vormimängu. Tundub justkui oleks kynnapuu elavate olevuste poolt oma kaitse alla võetud. Olgu nendeks valvuriteks siis keegi vana naine või hoopiski loomaohtu tegelane.


t_KiurKaasik_Siniallikas.gifNoorte peaauhind: Siniallikas
KIUR KAASIK
Harjumaal Kose kihelkonna Saula kyla Siniallika hiies

 


t_HRelve_Tammelauritamm.gifPuude eriauhind: Tamme-Lauri tamm
HENDRIK RELVE

Võrumaal Urvastes kihelkonna Urvaste kylas
Selles tyves asuvat tulehaldjas Laurits.

 

 


t_VirveOunapuu_Ussikivi.gifKivide eriauhind: Ussikivi annid
VIRVE ÕUNAPUU

Harjumaal, Hageri kihelkonnas, Saku vallas Tõdva-Nabala tee ääres
Hageri kihelkonna piire avastamas käies sattusime seltskonnaga Ussikivi juurde, kus juba enne meid ande näha oli. Puhastasime teda veidi rohu seest nähtavale, andsime anniks mõned myndid ja vett juua. Hetkeks oli vaikus. Seejärel hakkas hiis helisema. See oli väga salapärane heli, nagu keegi mängiks mõnda vana (vile?)pilli. Me kõik kuulsime seda inimtyhjas paigas. Siis saabus vaikus ja mõni minut hiljem, vihm. Kauaoodatud vihm, sest juba yle nädala oli valitsenud yle 30 kraadi kuumust. Vapustav elamus oli.

 

t_ArviRungi_Emalate.gifVeekogude eriauhind: Emaläte
ARVI RUNGI

Tartumaal, Võnnu kihelkonnas Põlva valla Taevaskoja kylas
Tavaliselt satub Taevaskotta tulija Emalätte juurde esimesena. Oma esimesest Taevaskoja kylastusest pole mälestust Emalättest säilinud. Kyllap jätsid toona Pärnu poisikesele sygavama mulje kõrged liivakivikaldad, millest on siiani säilinud mälupildid. Kyll aga mäletam Emalätet ja sealt joodud karastavat vett oma teisel käigul Taevaskotta 36 aastat tagasi. Sellest ajast alates on igal Taevaskojas käigul saanud imetleda Emalätte koobast ja võetud lonks tema kosutavat vett. Eriti kaunis on Emaläte talvel, kui teda ehib härmatis, või jõuluõhtu hämaruses, kui kohalikud elanikud on seal kyynlad syydanud. Aeg-ajalt näeb Emalätte juures ka sinna jäetud ohvriande.

 

t_TiinaSulg_Kiigeoru.gifKaitstavate liikide eriauhind: Põlisilu
TIINA SULG
Kiigeoru hiiesalu looduskaitsealused kynnapuud
Tartumaal, Võnnu kihelkonnas, Haaslava valla Koke kyla Kiipuse talus
„Kunagi 1930.-aastatel oli suur Tartu ärimees Jänes tahtnud Kiipuse talu maid ära osta, et hiie kohale Järvselja jahilossi sarnane loss ehitada. Peremees polnud põhimõtte pärast myynud ja nõnda on see hiis tänini alles jäänud.”

 

t_ManaKaasik_IlumaeHiieparn.gifAndide eriauhind: Hiiepärn
MANA  KAASIK

Ilumäe Hiieniinepuu, Ilumäe kyla, Torvastvere (Kadrina) kihelkond Virumaal


 

t_HeikiMaiberg_MurepilvedPalukylas.gifHiietavade eriauhind: Murepilved Palukyla hiiemäe kohal
HEIKI MAIBERG

Vana-Harjumaal Rapla kihelkonnas Kehtna valla Palukylas
10223. aasta kooljakuus tulid Härjapea koja eestvedamisel Palukyla hiiemäele kokku inimesed, kel mure hiiemäe tuleviku pärast.

 

t_ManaKaasik_VaraOhvritamm.gifHiie valu eriauhind ning Muinsuskaitseameti äramärgitud töö: Vara ohvritamm
MANA  KAASIK

Kõrenduse (Maarja-Magdaleena) kihelkond, Kuusiku kyla. Tamme kõrval seisab Vara Brigitta kirik, mis rajati looduslikku pyhapaika 19. sajandil. Läheduses on ka vana kalmistu.

 

t_AinRaal_SaastnaNoiamand.gifSaarte eriauhind: Saastna Nõiamänd
AIN RAAL
Saastna nõiamänd. Läänemaa, Lihula vald, Saastna kyla
Saarte tööde nõrkuse tõttu otsustati määrata see auhind lähimale väärt tööle.
Saastna nõiamänd on väljapaistev pyhapuu kahel põhjusel. H. Relve andmetel (Põlispuud, 2003) mähiti aastakymneid tagasi umbes taskuräti suuruste riidenartsude sisse soola, raha, villa, lõnga vm ning nartsud löödi puu kylge sepa valmistatud naeltega. Relve tuvastas 2002. a puus õige mitmeid naelapäid. Praeguseks on aeg oma töö teinud, minul õnnestus leida ja pildile pyyda vaid yks naelapea. Teiseks, Saastna mänd on pärimuse kohaselt raviva toimega puu. Sellega olevat vanasti koeranaelu ja teisi nahahaigusi arstitud. Siit põhjus, miks kohalikud on puud koerapoomise männiks nimetanud.

 

t_ManaKaasik_Silmaallikas.gifVirumaa eriauhind: Silmaallikas
MANA  KAASIK
Mahu (Viru-Nigula) kihelkond, Samma kyla.
Tammealuse hiie Silma-, Ravi- ehk Parandusveeallikas.

 

t_MallVarva_NeitsikoopaVaim.gifVana Võromaa eriauhind: Neitsikoopa vaim
MALL VÄRVA

Tartumaal, Võnnu kihelkonnas Põlva valla Taevaskoja kylas
Lugesin Looduskalendrist hiljuti Kristel Vilbaste lugu, kuidas yhel täiskuuööl kuuldus Taevaskoja Neitsikoopast neitsi kumedat laulu. Hiljem selgunud siiski, et koopas on end sisse seadnud armunud tuvipaar. Käin pea igal aastal paar korda Taevaskojas. Tajun seal lähedust esivanematega ja maailmaga. 27.10.2011 oli eriliselt kaunis päev. Päike paistis, tuult polnud. Oli nõnda vaikne, et võis kuulda iga yksiku puulehe langemist. Neitsikoopast kostus tuvide tiivasahinat ja häälitsusi. Jäin kuulatama. Korraga lendas yks hele tuvi koopas ylespoole. Oli nõiduslik hetk. Just nagu koobast valvava neitsi hing oleks märku andnud, et ta ikka veel kohal on.

 

t_ManaKaasik_Siniallikas.gifMuinsuskaitseameti koolinoorte eriauhind, I koht: Siniallikas
MANA  KAASIK

Harjumaal Kose kihelkonna Saula kyla Siniallika hiies

 

t_KKaasik_KiigeoruMurdunudpuu.gifMuinsuskaitseameti koolinoorte eriauhind, II koht: Kiigeoru hiiepuu
KIUR  KAASIK
Tartumaal, Võnnu kihelkonnas, Haaslava valla Koke kylas
Kiigeoru hiie mitmesaja aastane puu murdus paari aasta eest.


 

t_Therese-LiiseAasma_TarkmaOhvritamm.gifMuinsuskaitseameti koolinoorte eriauhind, III koht: Kuldne puu
THERE-LIISE AASMA

Tärkma ohvritamm, Hiiumaal Emmaste kihelkonnas, Emmaste valla Tärkma kylas