Maavalla Koja juht Ahto Kaasik on mures, sest riigieelarve eelnõu lubab looduslike pyhapaikade arengukavale vajalikust kymneid kord vähem raha.
Täpsemalt: kysiti 471 364 eurot, 2012. aasta eelarvesse on arengukava täitmise tarvis kavandatud 14 000 eurot, kirjutas Maalehes Mirjam Nutrov.
“Seega plaanitakse järgmiseks aastaks kavandatud toetuse märkimisväärset kasvu võrreldes tänavusega ning summad võivad veel muutuda,” hindab kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelt, nähes asju hoopis teise nurga alt.
Tõde on siiski see, et 2008. aastal käivitatud ning 2012. aastal lõppeva riikliku pyhapaikade arengukava vajadustest on riik seni rahastanud vaid 11,5%.
Nii pole ikka veel mitte kellelgi ylevaadet sellest, kus asub enamik pyhapaikasid, millises seisukorras need on ja millised on nende väärtused.
“Sellise ylevaate saamine ongi kõige kulukam töö,” selgitas Kaasik. Kui seda praeguses tempos jätkata, on pyhapaigad ammu enne hävinud, kui nende inventeerimiseks raha leitakse.
“Kohustus kaitsta oma rahva põliseid pyhasid paikasid käib meie riigil yle jõu,” hindab Kaasik.
Samas on riik sõnades tunnustanud nende paikade tähtsust ning seda, et need tuleb tingimata ja kiiresti kaitse alla võtta.
Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn näeb riigi tegutsemist aga positiivses võtmes – raha looduslike pyhapaikade arengukavale on alates 2008. aastast eraldatud 200 000 euro ulatuses.
“Koos INTERREG IV programmi toetusega rahastatakse nendega seotud tegevusi enam kui 319 558 euro ulatuses,” märkis Pärn.
Pärn lisas, et eri rahastamisallikate yhendamisel on Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskuse esitatud tööplaanides kõik arengukava meetmed eelarvetega kaetud.
Kaasiku sõnul on aga INTERREGi programm seotud yksnes pyhapaikades turismi arendamisega ning uuringute osa selle eelarves jääb alla 10%.
Nii kaaluvad hiite kaitsjad praegu võimalust pöörduda abi saamiseks lääneriikide poole – looduslikud pyhapaigad on inimkonna yhine pärand.
Kuva: Kalme hiis Põltsamaa kihelkonnas