Peterburi kandi soome-ugri põlisrahvad tunnevad viimasel ajal yha enam kindlust rahvuslikuks enesemääratluseks, selgus Peterburi ylikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonna korraldatud teaduskoosolekul "Ingerimaa ajalugu ja tänapäev".
Selle piirkonna põlisrahvaste esindajad taastavad oma juuri sisuliselt nullist olukorras, kus pikki aastakymneid oli tegu tabuga. Leningradi oblasti põlisrahvaste keskuse direktor Olga Konkova selgitas, et siis oli rahvuslik eneseteadvus väga madalal tasemel. "Hetkel on saabunud teatud tõus," ytles ta "Aktuaalsele kaamerale".
Viimastel aastatel on toimunud kyllatki oluline edasiminek isuri, vadja, vepsa ja ingerisoomlaste pärimuse taasleidmisel. Rahvusliku enesemääratluse tõusu on täheldada ka Ingria nime kasutuselevõtus mitmesuguste äride või spordiklubide poolt. Oluline osa on pärimusmuusikal.
Rööbiti pärimuselmaga areneb Peterburis ka regionalistide liikumine, kes näevad oma piirkonna ajalugu kaugemale kui Peeter Suure tulek 300 aastat tagasi, ning nad näeksid end pigem Ingria kubermangu kui Leningradi oblasti elanikena.
Ingria seltsi eestvedaja Svetlana Gavrelina selgitas, et jutt ei käi mingist pöördest või separatismist, vähemalt esialgu. "Inimesed räägivad elukorraldusest oma piirkonnas - rahvuslikust, kultuurilisest, halduslikust, majanduslikust, milles kohalikel oleks hea elada."