Rae valla serval, muististerikkas Pikavere Seli kylas kõrgub suur puu, mis on tuntud Jõepere jalakana. Yllataval kombel teda kaitstavate loodusobjektide nimekirjast ei leia. Vahest veelgi hämmastavam on asjaolu, et värsketel andmetel on tegemist hoopis jalaka venna kynnapuuga, kirjutas Eesti Looduses Mari-Ann Remmel.

Tänavu suvel kogusime kolleegidega kohapärimust ajaloolisest Jyri kihelkonnast ja praegusest Rae vallast. Valla territoorium ulatub praegusajal ka Harju-Jaani kihelkonna alale, endise Pikavere mõisa maadele, hõlmates Salu, Urvaste ja Suursoo kyla. Suursoo piiridesse mahub ka vana Seli kyla, mis jäi ametlikust nimest ilma seetõttu, et Rae vallas leidub teinegi samanimeline kyla. Aga just iidsest Pikavere Selist on siinses loos põhjust rääkida.

Pärimust poleks inimesteta: tänu põliselanikele on meieni jõudnud uskumused ja lood vanadest puudest, kividest, kalme- ja hiiekohtadest. Ainult kohalikud elanikud võivad juhatada võõrale teed maastikku peidetud tähtsate paikade juurde.
Kõnealusel kandil on vedanud: siin elab Vaino Napp, Salu kyla juurtega mees, kellele on piirkonna ajaloo tutvustamine sydameasi. 1939. aastal syndinud Vaino koduloolised teadmised on hämmastavalt sygavad ning hea jutustajana oskab ta neid meeldejäävalt edasi anda.

Jõepere jalaka kohta olin varem lugenud 1937. aastal kirja pandud muistendit ning näinud ka paari fotot, kuid kohapeal asetus puu põnevale taustale, lisandusid isiklikud emotsioonid ja maastikutunnetus. Kujunes nii, et selle puu ning tema lugudega tutvumine oli minu välitöösuve yks eredamaid elamusi.

Imelik puu. Pikaveres Jõepere talu koplis kasvab yks väga vana puu. Keegi pole suutnud ta vanust yles arvata. Räägitakse, et vanapagan ise ta sinna istutanud. Keegi pole tohtinud seda puud rikkuda. Kes seda siiski teinud, seda tabanud õnnetus. Kord murdnud ometi keegi õitseline omale puust oksa. Järgmisel hommikul olnud tema hobune kadunud. Pärast seda lõiganud sama talu peremees sellest puust kaljaastjale pulga. Järgmisel aastal surnud temal kõige parem härg ära. Peale selle pole julgenud keegi sellesse puusse puutuda. Puu praegunegi peremees ei julge temasse puutuda, kartes, et õnnetus tedagi võib tabada.

Tervet lugu saab lugeda ajakirjast või Eesti Looduse võrgulehelt 2 kuud pärast ajakirja ilmumist.

Vaata ka sama ajakirja lugu Kust jalakas ja künnapuu nime said?