Neljapäeval Tartu Ülikoolis toimunud looduslike pyhapaikade teabetunnis tutvustas Kalev Petti OÜ Faktum & Arikost avaliku arvamuse uuringut "Elanike hoiakud seoses looduslike pyhapaikadega". Hiite Maja SA tellimusel kysitleti 2012. aasta heinakuus omnibuss-uuringu raames Eesti 15-74 aasta vanuseid elanikke teemadel, mis puudutasid nende teavitatust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pyhapaikade kaitsmisega.
Võrreldes eelmisel aastal toimunud sarnase uuringuga on tuntavalt kahanenud elanike rahulolu võimaluste osas saada ajakirjandusest teavet looduslike pyhapaikade kohta: 2011. aastal oli pakutud teabega rahul 38% vastanutest, kuid tänavu kõigest 17%. Samas on kasvanud inimeste hulk, kelle meelest pyhapaikadega seotud teave on kättesaadav halvasti või pole yldse kättesaadav: 2011. aastal oli selliselt vastanuid 32% ning 2012. aastal 40%. Kasvanud on ka inimeste hulk, keda teema ei huvita või kes ei oska seisukohta võtta. Aastataguse ajaga on selliseid inimesi 13% rohkem. Rahvuste lõikes on pyhapaikadega seotud teabe kättesaadavusega rahul 20% eestlastest ja 9% mitte-eestlastest.
Hiite ja teiste looduslike pyhapaikade kaitsmist peab tähtsaks või väga tähtsaks 65% ning vähetähtsaks või tarbetuks 2%, seisukohta ei võtnud 26% vastanutest. Looduslikke pyhapaikade kaitsmist keskmiselt tähtsamaks pidavad yhiskonnaryhmad on: taara- ja maausu pooldajad 89%, luterluse pooldjad 79%, maa-asulate elanikud 74%, linnade elanikud (v.a Tallinn) 70% ning kõrgharidusega inimesed 67%.
Kysimusele, kui hästi on kaitstud looduslikud pyhapaigad, vastas 29% vastanuist - väga halvasti või pigem halvasti, 24% - hästi või pigem hästi ning 47% ei osanud teabe puudumise tõttu seisukohta võtta.
Pyhapaikade kaitsmist takistavate peamiste muredena nimetati pyhapaikade asukohaandmete puudumist 39%, majandustegevust ja ärihuve 36%, ajakirjanduse liiga vähest huvi 34%, riigi vähest rahalist tuge 33%, ametnike ja poliitikute huvipuudust 26%, koolihariduse puudulikkust 24%, põliselanike-eestkostjate liiga väheseid õigusi 23% ning puudulikku õiguskorraldust 21%.
Isiklikult on valmis pyhapaikade kaitsmises osalema 34% Eesti elanikest. Suurema valmisolekuga yhiskonnaryhmad on: maa- ja taarausu pooldajad - 73%, maa-asulate elanikud - 45%, eestlased - 40%, kõrgema haridusega inimesed - 36% ning 15-54 aastased - 36%.
Pyhapaikade kaitsmises senisest enam osalemise tingimusena pidasid vastajad kõige olulisemaks pyhapaikadega seotud teabe paremat kättesaadavust - 49%, järgnesid vaba aeg - 16% ja kutsuja või eestvedaja olemasolu - 14%.
Pyhapaikadega seotud teavet on valmis iseseisvalt otsima 25% vastanutest. Keskmisest kõrgem oli see näitaja järgmistes yhiskonnaryhmades: Tallinna elanikud 34%, madalama sissetulekuga inimesed 32%, keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimesed 31%, eestlased 30%, kõrgema haridusega inimesed 30%. Taara- ja maausu pooldajatest on pyhapaikadega seotud teavet valmis otsima koguni 53% ja luterluse pooldajatest 32%.
Allikad, kust soovitakse pyhapaikadega seotud teavet leida: internet 31%, televisioon 25%, ajalehed-ajakirjad 11% ja raadio 1%. Väljaannete lõikes on pyhapaikadega seotud teabe saamisel eelistatud: ETV 25%, Google otsing 9%, neti.ee, Postimees ja Vikerraadio 5%, kohalikud ajalehed ja raadio, Kanal2, Pervõi Baltiiski kanal ja Delfi 4%, TV3 ja Raadio4 3% ning loodusteemalised tekstid ja saated 2%.
Uuringust selgus ka, milline oli 2012. aasta suvel Eesti elanikkonna toetus erinevatele usunditele. Kysimusele, milline loetletud religioonidest on kõige sydamelähedasem, vastati järgmiselt: õigeusk 25%, luterlus 24%, maa- ja taarausk 7%, katoliiklus 4%, budism ja babtism 2%. Rahvuste lõikes oli erinevate usundite toetus järgmine: eestlased: luterlus 33%, maa- ja taarausk 9%, õigeusk 5%, katoliiklus 4%, budism ja babtism 2%; mitte-eestlased: õigeusk 71%, luterlus 5%, katoliiklus 3%, budism 3%, babtism ja hinduism 2%. Maa- ja taarausu toetajaskond on kõige suurem maa-asulates - 11% ja kõrgharidusega inimeste seas - 8%.
Uuringust selgus, et võrreldes eelmise aastaga on kahanenud luterluse pooldajaskond 10%, 2011. aastal oli see 34%, 2012. aastal 24%. Veelgi enam (16%) on aastaga kasvanud nende inimeste arv, kes ei pea sydamelähedaseks yhtegi usundit: 2011. aastal 21% ning 2012. aastal 37%.
Avaliku arvamuse uuringu tellis Hiite Maja SA koostöös Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskusega ning see toimus looduslike pyhapaikade arengukava raames.
Uuringu esitlus: http://hiis.ee/files/FaktumAriko2012.pdf