Inimõiguste Instituut juhtis hõimunädalaga seoses tähelepanu soome-ugri rahvaste õiguste järjepidevale rikkumisele Venemaal. Rahvusvaheliste inimõiguste yhenduste, sealhulgas Euroopa Nõukogu aruannetes on esitatud selle kohta rohkesti näiteid.

Siiani on soome-ugri vähemuste osalemine avalikus elus piiratud oma pärimuselmaga. Kuna tingimused, millel riik põlisrahva elma toetab, ei ole selged, eraldavad Vene ametnikud toetusi oma suva järgi ning ei arvesta vähemuste tegelike vajadustega.

Vähemusrahvusi puudutavate otsuste tegemisel ei saa vähemused ise osaleda. Puudub seadustik vähemuskeelte õppimiseks ja avalikuks kasutamiseks. 2009. aastal kaotati Venemaal võimalus teha riigieksamit mõnes soome-ugri vähemuskeeles.

Venemaa soome-ugri aladel kasutatakse põlisrahva kohanimesid yliharva. Linnades pole loodud vähemuste keelekeskkonna jätkusuutlikuks arenguks vajalikke tingimusi. Vähemuskeelsete tele- ja raadiosaadete osakaal väheneb, mis tingib vähemuste sunnitud keelevahetust mitmetes valdkondades. Vene riik on siiani järjekindlalt takistanud vähemustel kasutada kirillitsast erinevaid tähestikke, kuigi see on yks olulisemaid vähemusõigusi.

Viimase kymne aasta jooksul on soome-ugri keelne elanikkond Venemaal vähenenud ligi kolmandiku võrra. Jätkub vähemusrahvaste ja -keelte ahistamine ning rahvustevahelise vaenu ja sallimatuse õhutamine.

Eri rahvaste ja elmade mitmekesisus on kogu maailma rikkus. Inimõiguste Instituut kutsub Vene Föderatsiooni yles austama vähemusrahvuste, sealhulgas soome-ugri rahvaste õigusi ning kinni pidama rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustustest selles vallas.

Kuva: handi naine lastega, Internet