Laupäeval, 24.11. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissyndmusel kuulutati välja kuvavõistluse Maavalla hiied 10225 võitjad ning jagati auhindu. Peaauhinna võitis teist aastat järjest Tartu Ülikooli  farmaatsia instituudi dotsent Ain Raal ylesvõttega Tammealuse hiiest. Võidukuva "Hiieline" sai laiemale avalikkusele tuttavaks juba eelmisel aastal ilmunud ja mõnda aega myygiedetabeleid juhtinud raamatu 101 Eesti pühapaika kaanepildina. Noorte peaauhinna pälvis Karl Kaiseli ylesvõte Ilumäe Hiieniinepuust. Karl Kaisel õpib Pärnu Koidula Gümnaasiumis 10.C klassis loodussuunal.

Võistluse hindamiskogu esindaja loonakuvaja Arne Adra sõnul hinnati eelkõige ylesvõtte lugu ja lumma ning mõnevõrra vähem tehnilist teostust. "Pyhapaikade ylesvõtmine peaks olema kuvamine, ehk selle paiga loo ja lumma näitamine oma pildi vahendusel. Lumma ehk nõiduslikkust on kohane võrrelda sõnastamatuga, mis on peidus luuletuse ridade vahel" ytles Ader. Seoses Hiie valu eriauhinna võitnud Ülle Kütseni ylesvõttega Maidla Kuningakivist rõhutas Arne Ader, et kõikvõimalike siltide mõtlematu paigaldamine väärtuslikesse paikadesse teeb haiget ning muudab võimatuks paiga loomuliku oleku jäädvustamise. Hindamiskogu ootab edaspidi ka rohkem selliseid ylevõtteid, mis näitavad inimese ja looduse suhet õiges mõõtkavas. "Me ei tohiks unustada, et loodus on ja jääb inimesega võrreldes väga palju võimsamaks nagu on ilmekalt näha Saarte pyhapaiga eriauhinna võitnud Pille Porila kuval "Panga panga kaitse all" ytles Arne Ader.

Peaauhinna võitja sai autasuks 500 ning noorte esikoha võitja 250 eurot. Kokku anti välja 15 auhinda, mille hulgas olid ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte ning Muinsuskaitseameti eriauhinnad. Auhindade vahel läheb jagamisele Loodusesõbra 3 aastatellimust, Eesti Looduse 3 aastatellimust, Maalehe aastatellimus, Maakodu aastatellimus, Uma Lehe aastatellimus, Ratsaretk Tihuse turismitalus, Krautmani terviseakadeemia kinkekaart, raamatuid ja meeneid.

Autasud andsid yle Hiite Maja sihtasutuse nõukogu esimees Madis Arras ja Maavalla koja juhatuse liige Kaja Toikka.

Kuvavõistluse hindamiskogusse kuulusid: taidur Epp Margna, loonakuvaja Arne Ader, ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo ning Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve. Muinsuskaitse aeriauhinnaga pärjatud kuvad valis välja Muinsuskaitseamet.

Auhinnad panid välja: Kehrwieder, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Võro Instituut, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani tervisekool, Siseministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Maavalla koda ja Hiite Maja SA.

Tänavu viiendat korda toimunud Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pyhapaikasid ning nendega seotud tavasid ja vaimset pärandit.

Võistluse korraldas Maavalla koda koostöös Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskuse ja Hiite Maja sihtasutusega. Võistlus toimub ka järgmisel aastal.

Võitjad ja võidutööd

Kuvavõistluse yldarvestuse peaauhind - “Hiieline”
AIN RAAL

Tammealuse hiis Virumaal Mahu (Viru-Nigula) kihelkonna Samma kylas.
Samma kylas paiknevat hiit tunneb rahvas Tammealuse hiiena. Iidse mahapõletatud hiietamme asemel kasvab praegu u 70 aastat vana tamm. Koos ohvrikiviga moodustab ande kandev noor puu iseäranis hiielise paiga.

Kuvavõistluse noorte peaauhind – “Nukk”
KARL KAISEL  

Ilumäe hiiepärn ehk Hiie-niinepuu Virumaal Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Ilumäe kylas.
Olime perega reisimas mööda Lahemaad, kui nägime tee ääres Hiiepuud. Otsustasin näidata 4-aastasele õele pyha puud. Kui ta oli Niinepuud uurinud, leidis ta väikese nuku, millest ma ka pildi tegin.

Parim pyha veekogu ylesvõte – “Kaaren käis Kämbla allikal”
MATS KANGUR 

Kämbla allikas Harjumaal Kose kihelkonna Oru kylas.
Kosutava veega allikal oli enne mind käinud ka yks teine hingeline. Tiivajälje järgi võis arvata, et kaaren.
Kämbla allikas kannab endaga iidse kyla nime. Kyla ennast enam ei tunta. Oru mõis olla ära kaotanud.

Parim pyhapaigas asuvate andide ylesvõte – “Ohvriallikas”
EDGAR MAIDLA

Terviseallikas Harjumaal Nissi kihelkonna Laitse kylas.
Rehe talu juures on allikas. Seda hyyti terviseallikaks, sest arvati, et selle vesi on haiguste vastu hea. Kui tuldi endid allikale pesema, siis visati vette raha.

Parim pyhapaikadega seotud tavade ylesvõte – “Hiiesõber Lalli Liukivil”
PILLE PORILA

Liukivi Muhumaal Lalli kylas.
Ka Maavana kivi või Kivivana, kust sajandeid või enamgi on liugu lastud ning õiget väge saadud. Suurepärane rahvavalgustaja ja hakkaja hiiesõber Martin Kivisoo näitab vihmast ilma trotsides head eeskuju, kuidas mingile murele või tõeliselt soovitule keskenduda, et Maavana saaks asja kordamineku eest hoolitseda. Eeskuju oli nakkav ja nii mõnigi jätkas rännakut mööda Tihuse pärimuskultuuri rada porise pyksitagumikuga. Vana kombe kohaselt olevat aga liugu lastud palja istmiku peal.

Parim pyhade puude ylesvõte - “Pyha kynnapuu”
KALEV VIIK

Hiiekynnapuu Läänemaal Lääne-Nigula kihelkonna Palivere aleviku läheduses.
Mööda sõites olen tihti seda salapärast puud imetlenud. Yhel kevadpäeval olid ilmaolud sobivad ja ma tegin sellest kynnapuust rea pilte.

Parim pyhade kivide ylesvõte – “Pyramiid”
MARJE VANN

Pyha leppe kivid Hiiumaal Pyhalepa kihelkonna Pyhalepa kylas.
Arvatakse, et tegu on jumalaga tähtsate lepete sõlmimise ja arupidamise kohaga. Rahvasuu räägib, et siia tõid vanad meresõitjad jumalate meeleheaks enne ohtlikule reisile minekut õnnekive. Või oli rikkal mõisnikul plaan siia pyramiid ehitada, mine tea.

Parim looduskaitseaineline pyhapaiga ylesvõte – “Proomu allikas”
HEIKI MAIBERG

Proomu allikas Harjumaal Keila kihelkonna Rannamõisa kylas. Allika kaldail kasvav vägev karulauk on looduskaitse all. Läheduses asub Taari rändrahn.
Tänu Maavalla koja vihjele on mul nyyd allikas kus käia.

Parim Vana-Võromaa pyhapaiga ylesvõte – “Ohvrimänd”
ARVO MEEKS

Ohvripetäi Vana-Võromaal Hargla kihelkonna Tsirgumäe kylas (Valga maakond, Taheva vald). Ohvripetäi asub kunagisel Liivimaal Eesti ja Läti piirijõe Koiva vahetus läheduses.
Ohvrimännist kuulsin kohalikult elanikult, kes mind ka puu juurde juhatas. Nähes, et puu pole just paremas seisus, kuid ometigi väga iidne ja muljet avaldav, tekkis  tahtmine tagasi tulla ning hetkeolukord ajalukku talletada. Mingi vägi kannustas mind tagasi tulema öösel ja puu erilisemalt jäädvustama. Päeval poleks puu piisavalt rõhutatud. Vihmakrabin öises tuulevaikuses ja õrna kuupaiste kuma tegid seal viibimise eriliselt meeldejäävaks.

Parim saarte pyhapaiga ylesvõte – “Panga panga kaitse all”
PILLE PORILA

Panga pyhapaik Saaremaal Mustjala kihelkonna Panga kylas.
Mustjala Panga järsk ja kõrge paekallas on olnud ammuseks ohverdamiskohaks. Heinaleedol (02.07.) ja karusepäeval (13.07.) on tehtud seal tuld ja peetud pyha. Pangal olevat olnud kunagi ka puusammas või jumalakuju, kuhu kalaõnne pärast andi viidi. Pangast paarsaada meetrit eemal on teine veealune pank, mille kohal sageli lained vahutavad. Seal on valatud merejumalale kahjaks õlut ja viina.
Minuarust on pildile jäänud ka panga-vanamehe kõiketeadev ja looduslikult ylev näo kylgvaade, paekalda ylemises kolmandikus.

Parim Virumaa pyhapaiga ylesvõte – “Kallukse hiiemänd”
MARTIN  SUUROJA

Iiemänd Virumaal Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Vaiatu kylas.
Väga heas kasvujõus Virumaa tuntuima hiiemänni, mille vanus kyynib rahva mälus mitme tuhande aastani, kõrgus on 12 m ning tyve rinnasymbermõõt 349 cm.
1885. aastal on Kallukse kylas kõneldud: „See on tuhanded aastad vana, see mänd. Kui eestlased rändasid seie, siis palusid oma jumalat seal… Kallukse mänd pidi olema, et veri tuleb välja, kui teda haavad.“

Hiie valu eriauhind – “Kuningakivi”
ÜLLE KÜTSEN

Kuningakivi Läänemaal Kullamaa kihelkonna Maidla kylas.
Maidla hiiekoha ymber on kaks kuningakivi. Mõlemad kivid on kolmnurga kujulised ning asuvad yks hiiemäe ees ja teine taga. Sildil on kirjas kultusekivi, kuid kaardi järgi (muinas.ee) peaks tegu olema siiski Kuningakividega.

Maailma pyhapaikade parim ylesvõte  “Inimine ja puuvaim”
ANNIKA MICHELSON

Pyha mänd Vepsamaal Arhangelski oblastis Kenozero rahvuspargis Vershinino ja Ust-Pocha vahel.
Tänavu 22.08 kylastasime Ust-Pocha kyla ja teel sinna palusime vana pyhapuu juures peatust. Puu juures oli pink ja laud. Puule oli riputatud silt, millele oli vene keeles punaselt kirjutatud: "Ma armastan sind".
Meile öeldi, et ei tohi pildistada kui keegi anni annab või ohvripaela seob. See mõjub inimisele halvasti, eriti sellele kes pildi peal anni annab.

Muinsuskaitseameti esimene auhind, õppiva noore jäädvustatud muinsuskaitsealune pyhapaik  – “Tamme-Lauri tamm ehavalguses”
KADRILIIS RÄMMANN

Iidne pyhapuu Võrumaal Urvastes.
Tamme-Lauri tamm on pildistatud Võrumaa kaitsealuste puude avastamisretke käigus. Tamme-Lauri tamm on Eesti vanim puu, mis oletatavasti hakkas kasvama aastal 1326.

Muinsuskaitseameti teine auhind – “Nõmmeri kyla hiis”
MANA KAASIK

Hiis Harjumaal Kose kihelkonna Nõmmeri kylas.
Hiis oli kurvas seisus - suur osa sest on langenud lageraie ohvriks ning paigast sõidab läbi autotee. Ent ometi leidus seal oma nurgake, kus oli helge ja hää.

Ylesvõtteid tunnustamissyndmuselt http://www.maavald.ee/kuvad/?tee=algus&kuvad=17

Hiite kuvavõistluse võistlustööd http://www.maavald.ee/kuvad/?tee=algus&kuvad=12

Võistluse lisaleht http://www.maavald.ee/kuvad/?tee=algus&kuvad=16