Pyha Maa Filmialgatus (Sacred Land Film Project (SLFP)) on mittetulunduslik yhendus, mis soovib kaitsta looduslikke pyhapaiku inimeste mitmekylgse teavitamise ja harimise abil. Selleks valmistatakse ja avaldatakse filme, videosid, kirjutisi, ylesvõtteid ja muid teavikuid. Oma tegevusega soovitakse kasvatada avalikkuses huvi ja arusaamist pyhapaikade, põlismaalaste ja keskkonnaõigluse alal. Filmialgatuse asutajaks on keskkonna- ja põlisrahvaste kaitsega tegelev Maa Saare Instituut (Earth Island Institute).

Filmialgatus harib avalikkust põlisrahvaste pyhapaikade olemuse ning olulisuse osas. Et võidelda kasvavate ohtudega ning kindlustada pyhade paikade ja usuvabaduse austamine maailma eri paigus on SLFP moodustanud Pyha Maa Kaitse (Sacred Land Defence Teami). Kui kusagil on inimtegevuse, näiteks ehitustegevuse või raie tõttu ohus mõni looduslik pyhapaik, antakse sellest neile teada. Seejärel võetakse sihikule tähtsamad otsustajad ettevõtetes, ajakirjanduses ja valitsuses ning ujutatakse need meilide, kirjade, fakside ja telefonikõnedega yle. Kurjamitele edastatakse sõnum: Maailma elmade (kultuuride) ja elurikkuse säilimine on oluline tagamaks usuvabadust ning yhiskondlikku ja keskkonna alast õiglust.

SLFP kodulehel on maailma kaart, millele kantakse järk-järgult ohustatud. Kaardil on näha paiga ohustatuse aste ning sealt avaneb paiga põhjalikum kirjeldus. Yhtegi eesti ega muu soome-ugri põlisrahva pyhapaika seni kaardile kantud pole. Põhjalikumalt tutvustatakse yksnes saami rahvast.

Lisaks on SLFPi võrgulehel pyhapaikade kirjeldusi, õpetussõnad põlisrahvaste filmimiseks, alade valitsemiseks ja muud sarnast. Lehele on koondatud viiteid põlisrahvaste väljaannete ning yhenduste võrgulehtedele ning seal on võimalik vaadata teemakohaseid filme.

Yhenduse peamine eesmärk on kaitsta pyhapaiku ja suurendada inimeste teadlikkust nende olulisusest. Oma tegevusega pyyavad nad tekitada inimestes taas lugupidamist maa ning kultuurilise mitmekesisuse suhtes, algatada arutelusid loona (looduse) ja elma seoste yle, kaitsta pyhapaiku ning erisuguseid vaimseid õpetusi. Yheks nende suurimaks saavutuseks on 2001. aastal valminud tõsielufilm „Austuse valguses“ („In the Light of Reverence“). Praegu on koostamisel neljaosaline sari „Seistes pyhal pinnal“ („Standing on Sacred Ground“), mis jutustab maailma pyhapaikadest.

„Austuse valguses“ („In the Light of Reverence“) uurib Ameerika elma suhet kolme indiaanlastele pyha  paigaga: Colorado platoo, Shasta mäe ja Mato Tipilaga (tõlkes Karu koda, sisserännanute sõnavaras Devils Tower ehk Kuraditorn). Kõigil neil aladel esinevad vastuolud kaevandusettevõtete, mägironijate, fotograafide, teadlaste, suusatajate, New Age’i järgijate ning põlisrahva vahel. Film kõrvutab hopi, wintu ning lakota hõimu vanemate ning sisserännanute arusaama maast. Põlisrahvaste vaimsed väärtused ning sisserännanute enesekeskne kasuahnus maaga seoses on sygavas vastuolus.

Hetkel valmistatakse neljaosalist tõsielufilmi „Seistes pyhal pinnal“ („Standing on Sacred Ground“) valmistamine. Sari paljastab rynnakuid põlisrahva pyhade paikade vastu ja tutvustab tegevuskavasid, mis aitavad kaitsta nende ohustatud paikade elurikkust. Film räägib kaheksa lugu põlisrahvaste kogukondadest maailma eri paigus. Nende lugude kaudu tõstetakse esile vaimseid sidemeid maaga  ja uuritakse kuidas saab pyhasid paikasid ja põlisrahvaste tavasid mõistes ja hinnates kaitsta maailma keskkonnaseisundit.

SLFPi tegevust on igal inimesel võimalus toetada, pakkudes end vabatahtlikuks või tehes annetuse. Igayhel on võimalik liituda nende postiloendiga või võtta yhendust mõnes interneti suhtlusvõrgustikus.

Yhenduse kodulehel on avaldatud filmidest arvukalt videolõike, mis tutvustavad põlisrahvaste pyhapaikasid. Järgnevalt ylevaade neist.

„Seistes pyhal pinnal“ („Standing on Sacred Ground“) videolõigud

Satish Kumar: Mis on pyhapaik?
Muir Beach, California, Ameerika Yhendriigid, 2011
Filmi tutvustuse koostas Christopher McLeod

Gary Snyder on öelnud, et läänelikule mõtteviisile on omane jagada maailm vastanditeks, nii ka pyhapaigad. Kui yks koht on pyha, siis too teine koht peab olema tavaline. Pyhapaiku kaitstes võime tahtmatult tekitada hoopis kahju. Kaitstes väikest piiratud ala, kui kõik muu seal ymbruses hävitatakse, pole ju võit. Seetõttu tuleb mõiste piiritlemisega olla ettevaatlik.

Seda filmi toimetades sain ma aru, et põlisrahvastel on tohutu hulk pyhasid paiku ning erinevaid suhteid, kohustusi, tavasid, laule, palveid ja lugusid. Et leida yhiseid teemasid ja teha vahet iseloomulikul, usutlesime me nelja tähelepanuväärset inimest: Satish Kumari, Oren Lyons’it, Winona LaDuke’i ja Barry Lopezi.

Satish Kumar toob filmi hinduismi, budismi ja džainismi vaatenurga pyhast paigast. Satishile, kes on Inglismaal elav kirjanik, palverändur ja ajakirja Resurgence toimetaja, on terve maailm koduks hoomamatule jumalikule väele. Ta seletab, et inimesed peavad Gangese jõge pyhaks, sest kogu vesi on pyha. Ganges on ylemaailmse pyhaduse kohalik kehastus. Kailase mägi on pyha, sest ta on koduks jumalale, ent peaasjalikult on ta märgiks, et igal mäel on hing, mäed annavad elu ning on osa pyhast eluvõrgust.

Suhetel põhinevat maailmavaadet jutlustas ka Mahatma Gandhi. Tuleb areneda omamissuhetelt lihtsalt suhetele, näha, et maa ei kuulu meile, vaid meie kuulume maale. Meie ei ole maa omanikud, me oleme maa sõbrad.

Satish Kumar leiab, et keskkonnasõbraliku maailmavaate poole pyydlemisel peame aru saama, et me oleme osa suurest eluvõrgustikust. Ent meie läänelikus, materialismi ning ratsionalismi poolt juhitud maailmas on isegi keskkonnaõpetusest saanud vaimetu õpetus, mis käsitleb maad hingetu toorainena. Kui mõelda Maast kui jumalate eluasemest, siis jõutakse ykskord ka aupakliku ja vaimse keskkonnaõpetuseni. Sel moel näeme me puid, mägesid,  jõgesid ja metsi mitte ainult ainelisest kyljest, vaid märkame sedagi, et kõigel on hing.

Winona LaDuke lunastusest
Berkley, California, Ameerika Yhendriigid, 2011
Filmi tutvustuse koostas Christopher McLeod

Kohtusin Winona LaDuke’iga 1977. aastal, mil me tegelesime Navajode maal toimuva ebaõigluse paljastamisega. Winona on tulihingeline põlisrahvaste eestkostja,  suurepärane uuriv ajakirjanik ja yhenduse Honor the Earth tegevdirektor. Võtteryhm usutles teda kui yht tähelepanuväärsetest inimestest, kes suudavad pyhapaikade kaitsmist mõjutada ja selle avalikkuse ette tuua.

Winona LaDuke räägib kuidas Austraalia ning Kanada põlisrahavastelt paluti andestust ylekohtu eest, mida neile on valmistatud. Sellist tegevust tunnustati rahvusvaheliselt, ent millised on tegelikud tagajärjed ajaloo haavade ravimisel?

Ta jagab lugu, milles Pawnee rahva käest, kes aastaid tagasi pagendati oma kodumaalt, palutakse andestust ja yritatakse oma viga heastada.

Ent Kanadas ja Austraalias jäid vabandused tyhjaks, kaevandused jätkavad endiselt suures mahus liiva, nikli, koobalti, tsingi ja kulla kaevandamist. Winona LaDuke leiab, et tervenemiseks peaksid vabandused ka midagi tähendama, need peaksid inimeste käitumist muutma. Pärast vabanduse palumist ei tohiks avada uut kaevandust, jätkata kogukonna maade reostamist ning pyhapaikade hävitamist.

Winona LaDuke soovib neile öelda, et see, mida nad teevad on vale. Nii vaimses mõttes kui ka nende endi suhtes Maaemaga. Sellise tegevusega eitavad nad põlisrahvaste inimväärikust. Ta tahaks öelda, et nende plaan on halb, yhiskonda ei saa yles ehitada vallutustele. Maailmas pole enam paiku mida vallutada, kohti kuhu lipp maasse lyya ja kuulutada, et see maa on meie. Pole enam kohti kus kaevandada ja tamme ehitada. Mingil hetkel tuleb oma maailma tuua elulaad, mis on jätkusuutlikum ja seda tuleks teha pigem varem kui hiljem. Mida rohkem me ohustame elu ja pyhi alasid, seda raskem on meil kõigil taastuda.

Oren Lyons „Võlur Ozist“
Kayenta, Arizona, Ameerika Yhendriigid, 2011
Filmi tutvustuse koostas Maris Vee

Oren Lyons, Onondaga hõimu pealik, räägib L. Frank Baumi raamatust „Võlur Oz“ vähetuntud nurga alt. Selle tõlgenduse kohaselt jutustab raamat Ameerika Yhendriikides 1890. aastatel toimunud poliitilistest, majanduslikest ja yhiskondlikest syndmustest, kus Kuri Läänenõid kehastab Ameerika Yhendriikide lääneosa ja lendavad ahvid indiaanlasi.  Oreon Lyons’i jutu mõte on, et kui inimesed saaksid aru, et loodus pole nende vaenlane vaid nende ema, oleks maailmal veel lootust.

Pyhapaikade kaardistamine
Shasta mägi, California, Põhja-Ameerika, 2011
Filmi tutvustuse koostas Christopher McLeod

Kaardid jutustavad lugusid ning võim nende yle on lubanud vallutajatel juba sajandeid oma tõde kuulutada. Yks USA põlisrahvas kõrvaldati California kaartidelt ja on siiani valitsuse poolt tunnustamata. Nyyd kasutab see rahvas tänapäevaseid seadmeid, et endid taas kaardile tuua.

Eli Moor ja Catalina Garzon Pacific Institute’ist ja Miho Kim Data Center yhendusest viisid Winnemem Wintu hõimus läbi kaardistamise koolituse, et märkida yles nende maal asuvad pyhapaigad. Esialgu õpetati neile mõisteid ja GPS seadmete käsitlemist ning hiljem mindi koos McCloudi jõe ääres asuvaid pyhasid paiku kaardistama.

Yle maailma kasutavad põlisrahvad kaardistamist, et jutustada välisilmale lugusid oma maast, elmast, keelest ja pyhadest paikadest.

Nagu ytleb Winnememi hõimu juht Caleen Sisk-Franco vajavad nad metsaametile selgitamiseks tõendeid, et alal on pyhapaikade võrgustik. Erinevad paigad õpetavad neile eri asju, neil on erinevad väärtused, ent tõsiasi on see, et põliselanikud vajavad neid kõiki.

Barry Lopez lugude jutustamisest
Berkley, California, Ameerika Yhendriigid, 2011
Filmi tutvustuse koostas Christopher McLeod

Filmi „Kaotades pyha maa“ („Losing Sacred Ground“) koostamisel oli yks suurimaid kysimusi, kuidas põimida kaheksa lugu maailma eri paigust sidusalt kokku? Mil moel luua arusaadav jutustus erinevate põlisrahvaste suhetest looduslike pyhapaikadega? Kuidas panna vaatajad neist huvituma? Yhe võimalusena otsustasid nad usutleda nelja tähelepanuväärset inimest, kel kõigil on palju elukogemust ja oskusi panna keerulised mõtted lihtsasti mõistetavasse ja kaasahaaravasse keelde.

Barry Lopez, kirjanik, kõneleb oma kogemustest põlisrahvastega ning lähedasest suhtest, mis esineb kohtade, pyhapaikade ja elmade vahel. Ent rääkides lugude jutustamisest, avanes Barry lõplikult ja jagas kuulajatele väärtuslikke õpetussõnu.

Jõe valvurid
Bosmun, Ramu jõgi, Papua Uus-Guinea, 2012
Filmi tutvustuse koostas Jennifer Huang

Kuumus, väikesed lendavad putukad, kõikjal hõljuv inimkehade lõhn. Kummikutes mööda jõekallast jooksev jõmpsikas on elevil nähes paaditäit veidraid võõramaalasi. Põlenud karvade lõhn, mis levib söömaajaks kypsetatavast seast. Vana naise käe karedus, ta sõrmed, mis on paksenenud bilumi koorest kottide tegemisel. 

Kuigi me tegime tuhandeid ylesvõtteid ja lindistasime umbes nelikymmend tundi, ei suuda see täielikult edasi anda tunnet, mis valdab sind Paapua Uus-Guineas. See video pyyab edasi anda koha vaimu, neid värve ja väge ja paljusid väikeseid igapäevaseid yllatusi. 

Kanuud on Bosmuni kyla päästenöör, ainus tee selle kylani. Mööda jõge pääsevad kohalikud oma aedadesse, kalavõrkudeni ning sugulastele kylla. Kui mujal on yhissõidukiteks lahtine veoauto, siis seal mootoriga kanuud.

Selles lõigus näidatakse kuidas kohalikud veetsid päevi, valmistades erilist kanuud. Kanuud, mis on tehtud nii oskuslikult, et on täiuslikult tasakaalus, ei lähe ymber ning ei kõigu. 

Seistes pyhal pinnal“ („Standing on Sacred Ground“)
2009
Filmi tutvustuse koostas Quinn Costello

Maailma Looduse Fondi 2005. aasta aruandes on öeldud, et pyhapaigad on maailma vanimad kaitsealad. Sellest hoolimata on need elurikkuselt ja kultuuriliselt väga väärtuslikud alad ning neid tuhandeid aastaid kaitsnud rahvad rynnaku all. Innustatuna oma auhinnatud filmi „Austuse valguses“ („In the Light of Revernce“) edust, tegeleb Sacred Land Film Project hetkel neljast osast koosneva filmi „Seistes pyhal pinnal“ („Standing on Sacred Ground“) valmistamisega. Film paljastab põlisrahvaste pyhadele paikadele tekitatavat kahju ja tutvustab tegutsemisviise, mis aitaksid säilitada nende ohustatud alade terviklikkust.

„Seistes pyhal pinnal“ („Standing on Sacred Ground“) räägib kaheksa lugu põlisrahvaste võitlusest oma pyhade paikade säilimise eest. Oma põliseid eluviise ja kombestikku kaitsvad põlisrahvad viielt mandrilt jutustavad filmis oma loo. Põliselanike juhtide ja eestkõnelejate silmade läbi paljastatakse meie aja suurimad keskkonnaalased ning kultuurilised väljakutsed.

Filmimine on praeguseks lõppenud ja hetkel tegeldakse selle toimetamisega. Film peaks valmima 2012. aasta lõpus.

Need filmid poleks valminud ilma tutvuste ja usalduseta, mida on aastate jooksul kogunud Sacred Land Film Projecti meeskond ning samuti mitte ilma annetajate rahalise toetuseta.

Andides sulades
Peruu, 2009
Filmi tutvustuse koostas Quinn Costello

Peruu Andides, Vilcanota Cordillera piirkonna mägede järskudel nõlvadel elavad Q’erod, kes tegelevad peamiselt kartuli- ning alpakakasvatusega ning nende peamisteks jumalateks on mägede vaimud - Apud.

Võtteryhmaga tuli Q’erodele kylla Milton Gamarra, kes uurib kuidas erinevad kartulisordid ilmastiku muutumisega toime tulevad. Q’erod istutasid kartulid mitmele eri tingimustes paiknevale põllule, et kindlaks teha, kuidas erinevad sordid neis oludes hakkama saavad. Kuna piirkond on El Niño mõju all, on Q’erod pidanud alati paindlikud olema. Ilmastiku soojenemisest tuleneva liustike sulamise ja muude muutuste yleelamiseks peavad nad aga olema eriti leidlikud ning tegema kõik mis võimalik.

Tuli Dorbo metsas
Etioopia, 2009
Filmi tutvustuse koostas Quinn Costello

Enne Mascali pyha neljanda ja yhtlasi viimase päeva algust. Pyhas metsasalus syydatakse tuli, mille ymber kogunevad kogukonna vanemad. Nende usutalitust tulevad segama protestantlikud äärmuslased.

Satish Kumar ilmastiku muutustest
California, Ameerika Yhendriigid, 2008
Filmi tutvustuse koostas Quinn Costello

Satish Kumar on juba yle 35 aasta olnud ajakirja Resurgence toimetaja. Kohtasin teda New Yorgis yhel teadussyndmusel, kus näitasin filmilõike Altai Vabariigist Venemaal. Satish palus mul pyhapaikade teemaga ettevaatlikult ymber käia. Ta ytles, et Ganges yksi ei ole pyha, ta on pyha, sest kõik jõed ja veed on pyhad. Me nimetame kindlad kohad pyhadeks ainult selleks, et inimese piiratud mõistus saaks haarata kogu elu ja iga paiga pyhadust.

Pikk teekond õigluseni
Sacramento, California, Ameerika Yhendriigid, 2008
Filmi tutvustuse koostas Quinn Costello

Winnemem Wintud on pikka aega võidelnud selle eest, et riik tunnistaks neid kui hõimu. Nad on yritanud otsusetegijaid mõjutada ja suunata neid nende ajalugu uurima ning julgustavad Ameerika kongressi Winnemem Wintu hõimu tunnustama.

Allikas Pantheri mäel
California, Ameerika Yhendriigid, 2007
Filmi tutvustuse koostas Quinn Costello

Winnemem Wintu hõimu vaimne juht ja pealik Caleen Sisk-Franco avastas, et nende raviallikas Sahsta mäel on ära kuivanud. See allikas on nii nende hõimu kui ka jõe synnipaigaks. Ent miks ta ära kuivas? Ilmastiku muutuste, tuhastamise jääkide, metsamajandamise, tööstuste või mingi muu põhjuse tõttu?

Laul Vikerkaaremaole
McArthuri jõgi, Austraalia, 2007
Filmi tutvustuse koostas Quinn Costello

Kolm protsenti maailma tsingivarust paikneb Põhja-Austraalias asuva McArthuri jõe all. Austraalia põlismaalased aga austavad jõge kui Vikerkaaremao teed. Vikerkaaremadu on yks tähtsamaist esivanemate vaimudest. Xtracta Zinc kavatseb jõe juurest kaevandama hakata ja jõe mujale juhtimiseks 5,5 kilomeetri pikkuse kraavi kaevata.

Põlismaalaste soovile oma pyhapaika kylastada, vastas kaevandusettevõte nende minema ajamisega. Pärast alandamist ja rõhumist tantsisid aborigeeni naised Vikerkaaremao auks siiski, kuid jõest eemal.

Tee Darwinisse
Darwin, Austraalia, 2007
Filmi tutvustuse koostas Quinn Costello

Austraalias toimus kohtuistung, et selgitada välja McArthuri jõe kaevanduse laiendamise ja jõesängi ymbersuunamise seaduslikkus. Sellele istungile läks ka 50-liikmeline ryhm põlismaalasi, kes sõitsid selleks maha enam kui 1000 kilomeetrit. Nad läksid toimuvat jälgima ning palvetasid, laulsid ja tantsisid riigikohtu hoone ees.

Austraalia õitsev majandus sõltub paljuski loodusvarade kaevandamisest, mistõttu on  kaevandajatel palju poliitilist ja majanduslikku võimu. 2007. aastal võitsid Boroloola elanikud kohtus McArthurii kaevandust, sest selle kaevandusload oli Põhjapiirkonna valitsus välja andnud ebaseaduslikult. Selle peale andis piirkonna valitsus ruttu välja seaduse, mis lubas kaevandusel ikkagi tegevust jätkata.

Barbara McCarthy, kes on Põhjapiirkonna valitsuses Arnhemi piirkonna esindaja, oli rutaka otsuse vastu. Ta ytles, et põlismaalased tegid kõik, mis seaduslikult võimalik ja kui nad võitsid, langetas valitsus otsuse, mis teeb põliselanikele palju kahju.

Kogukond ootab riigikohtu ees järgmist otsust, samal ajal kui kaevandus jätkab jõe kõrvalejuhtimist. Otsus hageja kasuks tähendaks, et kaevandus ei saaks laieneda ja jõge mujale suunata.

Garma pidu
Arnhemi maa, Austraalia, 2007
Filmi tutvustuse koostas Quinn Costello

Igal lõikuskuul koguneb Gove’i poolsaarele Austraalia põhjaosas ligi 2000 inimest, et osaleda põlisrahva Garma peol. Võtteryhm filmis peo põlismaalastest juhte ja igal õhtul päikeseloojangu ajal toimuvaid tantse.

Õhtust tantsu tuntakse kui bunggul’. Kohta, kus tantsitakse, teatakse kui põlisrahva puhkpilli didžeriduu synnikohta. Filmis kuulevad vaatajad laulu Mimih hingedele ja Punase lipu tantsu, mis jutustab meripurade pyydjate kylaskäigust Austraaliasse.

Arnhemi maa kylastamiseks vajavad kõrvalised isikud luba, sest tegu on põlisrahva maaga. Austraalia seaduseandjad aga pyyavad lubade andmise korda muuta ja õõnestada seadust, millega on osa Austraaliast antud põlismaalaste hallata.

Peo avamisel ytles Manduwuy Yunipingu, et valitsuse tegevus teeb talle muret, sest nad hoolivad vaid endast. Põhjaaladel tahetakse põlismaalased ilma jätta kõigest, mis jäi neile pärast viimast vara võõrandamist: maast, elust, lastest, tervisest ja haridusest. Tegu on ymberrahvastamise ja röövimisega. Paljud põlismaalased ei saa pidu nautida, sest muretsevad Põhjapiirkonna valitsuse tegevuse pärast. Nad peavad valitsusega võitlema, sest valitsus tahab võtta seda, mis kuulub põlismaalastele - Austraalia mineviku esindajatele, kes on seal elanud tuhandeid aastaid ja yle elanud arvukalt põudasid ja sõdasid. Nende eesmärk on jääda pysima ja Austraalia eest hoolt kanda. Nad tahavad ellu jääda, et oma teadmisi edasi anda ja koos paremat maailma luua.

Palverännak pyhale mäele
Altai Vabariik, Venemaa, 2007
Filmi tutvustuse koostas Quinn Costello

Meie võtteryhm kutsuti Altai Ooch Enmeki maastikukaitsealale palverännakule. Enne kolmepäevase retke algust pyhitses kohalik nõid Arzhan kaitseala rajaja Danil Mamyevid.  Danil asus seejärel retkele läbi vihma, lume ja rahe, et anda annid ja lausuda palved.

Sõjatants Shasta tammil
Shasta tamm, California, Ameerika Yhendriigid, 2005
Filmi tutvustuse koostas Maris Vee

Winnemem Wintu hõim tantsis, palvetas ja toimetas Shasta tammil pyhi talitusi, et avaldada meelt Ameerika valitsuse kavatsuse vastu kergitada veetaset 6-60 meetrit. Seeläbi ujutataks yle mitmed Winnememide iidsed asula- ja matmiskohad McCloudi jõe ääres. 

Oren Lyons räägib inimeste suhtest maaga
Kayenta, Arizona, Põhja-Ameerika, 2011
Filmi tutvustuse koostas Christopher McLeod

Onondaga hõimu pealik Oren Lyons tuli Arizonasesse, et osa võtta vanemate kogunemisest hopide juhi Thomas Banyacya mälestuseks. Oren on alates 1970. aastatest olnud väsimatu põlisrahvaste eestkostja. Selles filmilõigus kõneleb ta meile meie sõltuvusest maast.

Ta ytleb, et suurim kaotus, mida ta inimkonda vaadates näeb, on see, et nad ei mõista enam oma suhteid. Maal elab ligi seitse miljardit inimest, Maa on kaetud suitsuga, me oleme loonda mõjutanud nii suurel määral, et isegi igijää on hakanud sulama. Me oleme Maa toimimise mustreid häirinud ja nyyd peame tegelema selle tagajärgedega.

Indiaani ja muudele põlisrahvastele on suhted väga olulised, neid väärtustatakse kõigest enam. Suhted - soov olla loonale lähedal, puu, vee, maa kõrval, on väga head. Kuidas seda suhet säilitada, seda värskena hoida, sellega ymber käia? Indiaanlased teevad seda pyhade talituste abil. Inimkond on kaotanud arusaamise sellest suhtest ja seetõttu on kadunud ka lugupidamine. Põlisrahvad aga on selle suhte alal hoidnud, seepärast saavad nendest tulevikus inimkonna õpetajad.

Inimkond peab hakkama võitlema yhise eesmärgi nimel. Meil on meie mõistus ja me peaksime seda hea eesmärgi nimel kasutama hakkama. Tulevik on meie endi kätes ja koostööd tehes saame me selle ilusamaks muuta. 

Vanemad videod

Gleni kanjoni tamm
Ameerika Yhendriigid, 1982
Filmi tutvustuse koostas Quinn Costello

Selles lyhikeses, luulelises filmilõigus on jäädvustatud otsusekindla keskkonnaliikumise synd - 1981. aasta urbekuus toimus Gleni kanjoni tammil kuulsusrikas meeleavaldus. Videol on jäädvustatud yks vähestest usutlustest, mille Edward Abby oma elu jooksul andis. Näha saab ka yht yht temale iseloomulikest veoauto kastist peetud kõnedest.

„Austuse valguses“ („In the Light of Reverence“): eelvaatus
Ameerika Yhendriigid, 2002
Filmi tutvustuse koostas Maris Vee

Ameerika põlisrahvad on pingutanud, et säilitada oma pyhapaiku, ent sellest hoolimata pyhapaikade arv järjest väheneb. Inimkond peab yle saama arvamusest, et kõik siin ilmas on loodud meile ja õppima hindama ka seda, mille väärtus on peidetud. Läänelik, elu ainelist poolt jumaldav maailmavaade peaks yritama teisi maailmavaateid tunustada ja mõista, sest neilt on palju õppida.

„Austuse valguses“ („In the Light of Reverence“): Karu koda
Ameerika Yhendriigid, 2002
Filmi tutvustuse koostas Maris Vee

Ameerika Yhendriikide lääneosas asuv Mato Tipila (tõlkes Karu koda, sisserännanute sõnavaras Devils Tower ehk Kuraditorn) on tähtis koht nii Lakota põlismaalastele, mägironijatele kui ka kohalikele elanikele. Karu koja juures põrkuvad erinevad maailmavaated ja huvid. Põlismaalased kogunevad pärnakuus Karu koja juurde elu tärkamist tähistama. Mägironijad armastavad aga seal oma oskusi proovile panna ja mäega rinda pista. Kohalikud tunnevad, et põlismaalased tungivad nende maale ja häirivad nende elu. Kuidas lahendada Karu koja kasutamisel tekkivad vastuolud, kui sellega on seotud nii erinevad huvid?

„Austuse valguses“ („In the Light of Reverence“): Peabody sysi
Ameerika Yhendriigid, 2002
Filmi tutvustuse koostas Maris Vee

Film tutvustab Peabody söekaevanduse laastavat mõju hopide ja navajode pyhale maale. Kaevandus paikneb Black Mesa kõrgmaal, hopide ja navajo hõimude reservaadis Ameerika Yhendriikide lääneosas. Kaevandus kasutab vett, et sysi torude kaudu sadu kilomeetreid eemal asuvasse elektrijaama juhtida. Selleks pumbatakse maast joogivett, mistõttu on indiaanlaste allikad kadumas. Avaldamaks ettevõttele ja valitsusele survet, moodustasid põlismaalased Black Mesa yhenduse. 2005. aastal kaevandus suleti.

„Austuse valguses“ („In the Light of Reverence“): usutlus filmi tegijaga
Ameerika Yhendriigid, 2002
Filmi tutvustuse koostas Maris Vee

Videos tutvustavad filmi „Austuse valguses“ („In the Light of Reverence“) valmistajad Christopher McLeod ja Malinda Maynor linateose tausta ja põhimõtteid.

Põhja-Ameerikas on erinevaid põlisrahvaste hõime yle 500. Nad kõik on ainulaadsed, kuid neid yhendab usk maa hingestatusse. Looduslikud pyhapaigad annavad põliselanike elmale sisu. Need kohad pakuvad rahvale pidevalt muutuvas maailmas kindlat pidepunkti. Kui põlismaalased kõnelevad maast, kajab nende jutus vastu austus, tunded ja kohustused. Just seda tunnet pyyabki film edasi anda. Linateos näitab põlisrahvaste igapäevaelu, kuidas nad toimetavad kombetalitusi, sõidavad autodega ja on igatmoodi „meie“ sarnased.

Väärtushinnangute kokkupõrke keskmes on indiaanlaste uskumus, et maal on hing, ta on elus. Syydi on valitsev elm, mis pole siiani põlisrahva maailmavaadet täielikult tunnistanud. Filmi peamine eesmärk on suunata vaatajad mõtlema, mis tunne oleks neil kui keegi tuleks ja käituks nende pyhas paigas lugupidamatult.

„Myrk Kaljumäestikus“ („Poison in the Rockies“)
Ameerika Yhendriigid, 1990
Filmi tutvustuse koostas Quinn Costello

„Myrk Kaljumäestikus“  („Poison in the Rockies“) on filmi „Allatuult/allavoolu“ („Downwind/Downstream“) uuendus ning sisaldab 23 minutit uut ainest. Film näitab kuidas tuhanded mahajäetud kaevandused Ameerika Yhendriikides lekitavad jõgedesse ja ojadesse raskemetalle ning saastamist suurendavad veelgi happevihmad ja lumi. Film tõstab esile EPA Superfund Programmi pingutusi puhastada myrgised kaevandusjäätmed Leadville’is Colorados, kus laste veri sisaldab väga palju tina.

„Neli Nurka“ („Four Corners“)
Ameerika Yhendriigid, 1983
Filmi tutvustuse koostas Quinn Costello

„Neli nurka“ („Four Corners“) jäädvustab söe, uraani ja savikilda kaevandamise mõjusid elmale ja keskkonnale hopide ja navajode kodumail Utah’s, Colorados, New Mexicos ja Arzonas. Film uurib Black Mesa avakaevandust ja uraani kevandamise ajalugu Colorado kõrgmaal. Lähemalt vaadeldakse ka 1979. aastal toimunud Church Rocki uraanikaevanduse varingut navajode reservaadis. Seal on pikaajalise kiirguse tulemusel sagenenud kopsuvähki ja laste väärarengute esinemine. Film kutsus Ameerika valitsust yles tegema kindlaks hävitava mõjuga ettevõtted, mis paiknevad põliselanike maadel ja käsitleb keskkonnaõigluse kysimusi kymme aastat enne selle mõiste kasutuselevõttu. Leides, et uraani ja söe kaevandamine peidab endas mitmeid ohte, pyydis film õhutada taastuvjõujaamade arendamist.

Vaata lisaks: http://www.sacredland.org/

http://www.facebook.com/SacredLand

Ylevaate koostas Maris Vee