Põlva kihlkunna luudusligu pyhäpaiga otsiti sykyskuus vällä ja panti kaardi pääle, no tege luudusligõ pyhäpaiku keskus Tarton tyyd, et neo muinsuskaitsõ ala saia, kirotas Uma Lehes Harju Ülle.
«Inne ku kaema lätsimi, oll’ Põlva kihlkunnast teedä 107 pyhäpaika, yles löydsemi 70 ymbre,» kõnõl’ ettevõtmisõ vidäjä Kaasiku Tiit. «A löydsemi ka 23 vahtsõt pyhäpaika, päämidselt ristipuid ja ristimõtsu.
Kõgõ suurõmban, Rosma ristimõtsan om iks alalõ 267 puud, kukki tii laembastegemise man võeti pia kolmasosa ristipuiõst maaha.» Uurminõ näydäs’, et kadonukõsõlõ puu sisse risti lõikaminõ om Põlva kihlkunnan elläv kommõ.
Viil om Põlva kihlkunnalõ umanõ ohvrianni andminõ Tennyssele (eesti k Tõnis). «Omma tennyssepedäjä ja -kivi, kohe om tennyssepääväl tsiapäid ja suppi viidy,» selet’ Kaasiku Tiit.
Uurja löydse teedyst ka piksejummal Uku avvostamisõ kotsilõ. «Võhandu jõõn om Uku saar, kon om käyty ohvõrdaman,» kõnõl’ Kaasiku Tiit. «Kiräpääl om olnu Uku mägi, a mi es lövvä tuud yles: kiäki es mäletä tuud kotust. Pidi olõma Leetva mõtsan, a kon tuu mõts oll’ – ku kiäki tiid, andkõ teedä!»
Yts vägevämpi pyhäpaiku om 400aastanõ Kanassaarõ tammistu. Tammistu pyhädyst näytäs tuu, et sääl olõ-i lubatu eläjit hoita, tammistun om ka ohvrikivi. «Yts Võro miis kõnõl’, et sääl om ka vereohvrit tetty kikkide ja kannuga,» ytel’ Kaasik.
Ka katai, miä või ellä tuhat aastat, om olnu Põlva kandin pyhä puu. «Lutsu ohvrikatai oll’ luuduskaitsõ all ku Eesti yts jämmemb katai, a torm murdsõ tuu maaha,» kõnõl’ Kaasiku Tiit.
Kiäki oll’ tahtnu 40 cm läbimõõduga kadaja ossaharost vast midägi meisterdä ja lõigas’ tuu jupõs. Õnnõs jõudsõ maaumanik Tobrelutsu Enn inne jaolõ, ku jupi minemä viidi, ja käkse nuu aita. «Kõgõ jämmembäst tyveosast saimi pilti tetä ja Heino lubasi vällä otsi ka pildi kasujast kadajast,» kõnõl’ Kaasiku Tiit.
GPS pästse pyhäpaigaotsja essytäjä käest
Kaasiku Tiit kõnõl’ ka piaaigu uskmalda luu. Tä läts’ Võro liina lähkyl ytte tallo, lahkõ peremiis lubasi näydädä kodomõtsan pyhhä tammistut. Tuu panni kasuma taaralasõ Eesti vabariigi edimädsel aol. Tammistik oll’ puul kilomiitret talost.
«Peremiis näydäs’ tammistu mäekundi pääl är, naksimi är tulõma,» jutust’ Kaasik. «Peremiis paksõ, et läämi õkvatiid, ja naas’ tuud otsma. Jõudsõmi tuu mäe pääle viil kats kõrda tagasi, nigu olõssi är tetty! Essytäjä, noh! Ku ollimi kolmveeränd tunni sumbõrdanu, peremiis oll’ näost verrev, sis ma kysse ymbre nuka, et äkki panõssi GPSi tyyle...» muhel’ Kaasik. «250 miitret oll’ timä kodomõtsast vällä!»
Inemise mäletäse kombit, a mitte noidõ tähendyst
Uurja kysse teedyst pyhhi paiku kotsilõ 300 talost, kõnõli päält 180 inemisega. «Pruuvsõmi löydä tiidjämpi inemiisi,» ytel’ Kaasiku Tiit.
Päält pyhäpaiku kysti ka kombidõ – surma, pulma, varrude, suvistõpyhä, kar’alaskõpäävä kotsilõ.
Kaasiku Tiit kõnõl’, et inemise mäletäse kylh vannno kombit: suvistõpyhhis tuvvas kõo tarrõ, kadonukõsõlõ lõigatas puu sisse rist jne. A tuud tetäs selle, et vanavanõmba vai vanõmba omma niimuudu tenny. Mille nii tetti, tuud mäletäse ytsigu.
«Egä inemise käest saimi mõnõ kildakõsõ. Es trehvä inemist, kiä kõkkõ tiid ja mäletäs,» ytel’ Kaasiku Tiit. «Tuu kah viil, et asi om isiklik – mille piässigi edimädsel kokkosaamisõl võõralõ tuud kõnõlõma, midä sa periselt tunnõt?!»
Pyhäpaiga otsiti yles vannu kaartõ, arhiivist saadu teedysse ja inemiisi jutu perrä. Uurja panni kaardi pääle pyhäpaiga GPS-koordinaadi, piiri, maastigumärgi (puu, kivi, uja, lätte jne).
Õkva naatas kokko kor’atut teedyst systemi perrä arhiivi säädmä.
Tyy tulõmis saa kaitsõ-ekspertiis egä pyhäpaiga kotsilõ. Ekspertiise perrä tetäs muinsuskaitsõammõtilõ ettepanõgi võtta kaitsõ ala nuu pyhäpaiga, miä tuud viil ei olõ.
Põlva kihlkunna pyhhi paiku uurmisõs ja muinsuskaitsõväärtyse hindamisõs and’ riik 60 000 eurot. Ettevõtmist juht Tarto luudusligõ pyhäpaiku keskus yten Hiite Majaga.
Luudusligu pyhäpaiga omma ohon
Luudusligõ pyhäpaiku uurja Kaasiku Tiit om murrõn paiku alalõpysymise peräst – huulmada inemise tykyse noid lahkma ja häötämä.
Põlva kihlkunna kõgõ suurõmban luuduslikun pyhäpaigan Taivaskual mölläse parhilla RMK tellidy massina: tetäs ruusateid ja treppe. «Mullõ yteldi, et ruusatii tulõ selle tetä, et muido sõkva inemise puiõ juurõ är, a ma esi näi, kuis tiitegemise massina olli juurõ purus sõitnu. No matõtas juurõ ruusa ala – nägemise iist är,» pahand’ Kaasiku Tiit.
Viil hiity tä tuust, et RMK lahk’ vana Imälätte silla är õkva inne tuud, ku lubasi lätte mano «Viimse reliikvia» paiku matkalisõ. «400 inemist trampsõ läbi Imälätte!» pahand’ Kaasik.
RMK luudusõ hoitmisõ osakunna Kagu-Eesti piirkunna juhataja Rosenbergi Rein ytel’ kommõntaaris, et Taivaskuan treppe, sildu ja teid teten pyytäs võimalikult veidy tehnikat pruuki. «No peris ilma ei saa: treppi ei saa tetä, ku maa sisse mulku ei tii, ytel’ tä. «A Imälätte sisse mi kylh tehnikaga ei lähä. Ku inemise lätten trampva, sis om tuu näide kehva kultuuritundmisõ kysymys.»
Põimukuun jõudsõ Kaasiku Tiit pästä harvesteri hambist Kanariku ristimõtsa Põlva-Tarto tii veeren Taivaskua risti lähkyl.
«Hirmsa verevä värmi juti jäivä kylh puiõ pääle, a massina panti saisma,» ytel’ Tiit.
Kuva: Kuklasõ Uno kõnõlõs luuduslige pyhäpaiku uurjalõ Reinause Reelile Mustajõõ ohvrikivist, määndse inneskine kolhoosiesimiis Nikopensiuse Gustav käskse Vinne aigu õhku laskõ