Harju Ülle
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Havvaryyvli häöti vana Võromaa veere pääl Kaagjärve lähkyl Niklusmäel esierälidse vana matmispaiga – arheoloogi omma väega lyydy.
«Nii pall’o palotõduid luid – tuu om esieräline, tõist säänest palotus-matussõpaika olõ-i vanal Ugandimaal tiidä,» ytel’ Tarto ylikooli arheoloog Valgu Heiki, kiä juhtsõ seo kuu alostusõn Niklusmäel pästmis-välläkaibmist. «Palotõdu matusõ omma muinasaigsõ, keskaost ei saa nii pall’o palanuisi luid olla.»
Ugandi, kitsambalt Võromaa muinasao lõpu matmiskombist muialõ ku kääpäle tiidvä arheoloogi armõdu veidy. Niklusmäe matmispaik om Valgu Heiki jutu perrä tsipakõsõ Siksälä kalmõ (Misso kandin) muudu: arheoloogi löydse Niklusmäelt ytesugumaidsi uhkidõ päävanikidõ ja sõpõ jupikõisi, pronks-spiraalõga tettyid rõivatykke.
«Palotusmatus näytäs, et seo om kimmähe läänemeresoomõ, eesti värk,» ytel’ Valgu Heiki. «Kõgõ vanõmb, mis mi löydsemi, om tekstiilkeraamiga Rooma ravvaaost. A tuust om õnnõ paar kildakõist, kõik om nii segi käänet, et paar juhuslist asja om jääny.»
Arheoloogi löydse ka savianomidõ kiltõ, väitsi, ripussit, sõlgi ja mõnõ rahakõsõ, a suurõmba jao rahhu ja ehtit olli havvaryyvli joba minemä veeny.
Ku arheoloogi Niklusmäele jõudsõ, oll’ nätä hirmsa pilt: kopaga kaivõdu suurõ kraavi, liiv ja muld minemä viid, et tuud perän kongi läbi sorti. Häötystyyd oll’ tetty mitu aastat, pääle naatu joba viis-kuus aastat tagasi. Paigapäälidse ammõtnigu tiidse tuust, a es tii kalmõ kaitsmisõs midägi.
«Pall’o vanno kotussit om är häötet ruusavõtmisõ ja maaparandusõga, a säänest tõist kotust ma Lõuna-Eestist ei tiiä, kon inemine om nii pall’o kurja tenny,» pahand’ Valgu Heiki.
«Tull’ vällä, et maaumanigõ käest käyti eski kysymän, kas või säält mulda võtta. Nä es lupa, a iks tulti ja võeti,» ytel’ mano Valgu Heiki abilinõ Kama Pikne. «Kalmõ om väega lajalt är tsurgitu.»
Valgu Heiki selet’, et ku muistinõ asi om kaitsõ all ja är tähystet, sis om sääl kaibminõ kurityy. Joba inämb ku aasta aigu om kurityy ka metalliotsjaga kultuuriväärtyisi otsminõ (ku tuus olõ-i muinsuskaitsõammõdi lupa). Valgu Heiki soovit’ kõrraga muinsuskaitsõammõtilõ (tel 5305 9259) teedä anda, ku näet mõtsan, kääpide pääl vai muial kedägi metalliotsjaga hulkman.
Arheoloogi lubasõ ärtsurgidu Niklusmäe kalmõ pääle ruusa vitä ja mulgu är täytä. Lövvetyid asjo nakkasõ nä talvõl uurma ja noidõ vannust paika pandma. Politseilõ tetäs avaldus kriminaalas’a alostamisõs.
Niklusmäe kyläkalmõhe om matõtu muinasaost Roodsi ao lõpuni vällä (näytäs rahakõnõ aastast 1799). Sääl om olnu ka klaasist aknidõga Pyhä Niklusõ kabõl vai väiko puukerik, miä om maaha palanu. Paiga pääl liigus seoniaoni vana jutt järve vaonust kerikust (Niklusmägi om õkva Rautina järve perve pääl Valga-Lyllemäe tii veeren).
Pästmiskaibmiisi jaos and’ rahha Euruupa Liidu Eesti–Läti–Vinne piiriyledse kuuntyyprogramm (2007–2013) projekt «Arholoogia, võim, ühiskond».
Kuva: Arheoloogi pa?stse Niklusma?el tuud, mida? viil sai.