Sygiskuu alguses Ungaris Siófokis toimunud soome-ugri rahvaste kongressil oli päevakorral ka looduslike pyhapaikade uurimine ja kaitsmine. Looduslikud pyhapaigad on soome-ugrilaste keskkonna, elma ja keele kaitsealad ning hoiavad olulisel määral hõimurahvaste yhist eneseteadvust.

Kongressi rahvastiku, tervise ja keskkonna tööryhma yheks teemaks oli "loodusmaastikud, -kaitsealad ja ajaloolised looduslikud pühapaigad rahvusliku identiteedi kandjatena".

Hant Tatjana Merkuðina kõneles oma ettekandes, et Handimaal leidub rohkesti looduslikke pyhapaiku. Keskkonnakaitsel on handi rahva jaoks kolm lahutamatut osa põlisrahva, keskkonna ja looduslike pyhapaikade säilimine.

Mari omausu vanem Tanõgin juhatas sisse Mari hiitele pyhendatud raamatu Küsoto - pyha hiis - esitluse. Raamatu koostaja Iraida Stepanova kõneles, et maride jaoks on kogu loodus hingestatud ning puude, kivide, järvede, jõgede ja mägedega kõneldakse. Hiite hoidmine esivanemate tavade vaimus ja seal jumalate austamine hoiab tasakaalu inimese ja looduse suhetes ning annab inimesele hingerahu.

Ahto Kaasik kõneles looduslike pyhapaikade tähtsusest soome-ugri rahvaste elma ja keelte hoidmisel ning tutvustas Eesti pyhapaikade riiklikku arengukava. Soome-ugri pyhapaikade uurimise ja hoidmise alase koostöö edendamiseks on kavas korraldada Tartus järgmisel aastal nõupidamine.

Ott Heinapuu tutvustas Eesti pyhapaikade olukorda. Paljud pyhapaigad on jätkuvalt kasutusel, kuid ebamäärase õigusliku olukorra tõttu saavad need sageli kahjustada või isegi hävivad.

Põlisrahva pyhapaikadest kõneldi teisteski ettekannetes, kuid veelgi enam oli neist juttu mitteametlikel nõupidamistel ja kohtumistel. Sealt jäi kõlama ka mõte, et kongressil peaks olema omaette tööryhm soome-ugri põlisusundite ja sealhulgas pyhapaikadega seotud kysimuste arutamiseks.Kaasik

Ahto Kaasiku ettekanne eesti, inglise ja vene keeles

Kuva: Iraida Stepanova mari hiite raamatut tutvustamas