[text]
Täna on

Ahto Kaasik

Ettekanne soome-ugri rahvaste maailmakongressil Ungaris Siófokis 06.09.

 

Austatud emandad ja isandad, head hõimlased!

t_Pyhajarv.gifSoome-ugrilased on põlisrahvad. Meie elujõud ning kultuur on kõige tihedamalt seotud kodumaa maastiku ning looduslike oludega. Aegade jooksul on loodus kujundanud meie elulaadi, kultuuri ja religiooni ning meie omakorda oleme mõjutanud maastikku. Inimese ja looduse kõige sygavamal koostoimel on tekkinud maastikul asuvad looduslikud pyhapaigad – hiied, pyhad kivid, mäed, allikad, jõed, järved ja puud. See on hindamatu väärtus, mille paljud suurrahvad on jäädavalt kaotanud.

Looduslikud pyhapaigad ning nendega seotud ajaloolised tavad ja uskumused yhendavad soome-ugri rahvaid. Me võime olla väliselt erinevad ning ei pruugi mõista yksteise keelt, kuid meie pyhapaigad, nendega seotud tavad ja hoiakud on sageli äravahetamiseni sarnased. Pyhapaigad hoiavad meie vaimseid juuri ning toetavad olulisel määral soome-ugri ning laiemalt ka uurali rahvaste identiteeti.

Ykskõik kui väike on keele kõnelejaskond,  pyhades hiites pöördutakse jumalate ja esivanemate poole emakeeles. Kogukondlikud palvused on keelekasutuse oluliseks keskkonnaks ning aitavad emakeelt väärtustada ka nooremate põlvkondade hulgas.  Looduslikud pyhapaigad on ajalooliselt soome-ugri keelte ja eneseteadvuse kaitsealad.

Pyhapaikadega seotud teadmised, tavad, pidulikud kombetalitused  ja uskumused moodustavad olulise osa meie loodususundist. Samas on need lahutamatu ja eriliselt tähenduslik osa meie endi ning laiemalt ka inimkonna vaimsest pärandist. Pyhapaigad ning nendega seotud pärand  on otseselt  UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni objektiks. Konventsiooni ratifitseerinud 148 riigi hulgas on ka Eesti ja Ungari.

Pyhapaigad kui puutumatud loodusalad ning -objektid on meie rahvuslikud looduskaitsealad. Oma loodususundist lähtudes oleme seal kaitsnud maastikku ning elurikkust juba tuhandeid aastaid. Pyhapaikade mistahes viisil majandamine ja ymberkujundamine on meie tavade kohaselt syndmatu.  Looduslike pyhapaikade looduskaitseline tähtsus on leidnud ka ylemaailmselt tunnustust. 2008. aastal kiitis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) maailmakongress  heaks looduslike pyhapaikade haldamise juhendi. Selle kohaselt on looduslikud pyhapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad, mida tuleb hallata põlisrahva tavadest lähtudes. Selle otsusega on liitunud koos paljude riikidega Eesti Vabariik ning samuti Vene Föderatsioon, Soome ning Ungari.

Eestis on pyhapaikade väärtustamine jõudmas riigi tasandile. 2008. aastal kehtestas kultuuriminister ajalooliste looduslike pyhapaikade riikliku arengukava, mis  on mõeldud pyhapaikade uurimise, tutvustamise, väärtustamise ja kaitse korraldamiseks. Arengukava rakendamiseks loodi  Tartu ylikoolis looduslike pyhapaikade keskus. Seni  on koostatud uuringumetoodika, programmeeritud spetsiaalne andmebaas, koostatud pyhapaikade säilimise tagavad seadusemuudatuste eelnõud, koolitatud ning nõustatud ametnikke, avaldatud sadu artikleid ning korraldatud pilootuuringuid.

On toimunud teisigi häid arenguid. Eelmisel aastal moodustati Riigikogus  looduslike pyhapaikade toetusryhm. Eesti keeles avaldati ametnikele mõeldud  IUCNi looduslike pyhapaikade haldamise juhend. Tänavu heinakuus  valitsuses kinnitatud Eesti looduskaitse arengukavas rõhutatakse looduslike pyhapaikade olulisust ja ohustatust.

Vastupidiselt eelkirjeldatule pole Eesti  ametlik halduspraktika suutnud aga seni  ajaga kaasas käia.  Kodanikud ja kodanikuyhendused on pidanud pöörduma korduvalt kohtusse, et kaitsta oma esivanemate pyhapaikasid Eesti riigi eest. Raielangil, kaevanduses ja ehitustöödel  hävib looduse pyhadus ning katkeb kultuuri järjepidevus.

Seni pole Eestis kaitse alla võetud yhtegi looduslikku pyhapaika kui sellist. Neid on mõnevõrra kaitse all yksnes loodus- ja arheoloogiamälestistena. Selline kaitse pole aga mitte yksnes puudulik, vaid seab pyhapaigad ka otseselt ohtu. Hiljuti myys riik metsafirmale Harjumaal Jõelähtme vallas Rebala muinsuskaitsealal asuva ainulaadse  Maardu sanglepa-hiie ning andis nõusoleku seal lageraide tegemiseks. 2012. a alguses andis keskkonnaamet loa 2300 tm metsa raiumiseks Rapla maakonna Kehtna vallas Kõnnumaa maastikukaitsealal asuvas Palukyla hiiest ja selle ymbert. Kahjuks on sarnaseid näiteid rohkesti.

Põlisrahvaste jaoks on looduslikud pyhapaigad väärtus omaette. Nende hoidmine on iseenesestmõistetav ning selleks pole vaja otsida formaalseid põhjendusi. Samas, kasutades võimalusi, mida pakub kaasaegne teadus ja halduskorraldus, saame pyhapaikade tähtsust selgitada neilegi, kes ei kuulu põlisrahva hulka või on oma juurtest kaugenenud. Kindlasti on oluline seegi, et ka me ise tunneksime ja mõistaksime enda ja hõimurahvaste pärandit paremini.

Yksikute piirkondade ja teemade lõikes on pyhapaikade uurimisel ja väärtustamisel saavutatud häid tulemusi  Marimaal, Udmurtias ja mujalgi, kuid yldine seis näib siiski olevat halb. Uuringute korraldamisega on kiire, sest linnastumine, põlvkondadevahelise sideme nõrgenemine ning majanduse areng ohustavad pyhapaiku yha enam nii unustamise kui ka ainelise hävinguga. Me peame tegutsema.

Tartu Ülikool kavandab 2013. aastal soome-ugri looduslike pyhapaikade uurimisele ja kaitsmisele pyhendatud sympoosionit. Tahame kokku tuua pyhapaikadega tegelevad inimesed, et saada ylevaade pyhapaikade olukorrast ning nendega seotud algatustest erinevates piirkondades. Syndmuse eesmärk on panna alus pyhapaikadega tegelevate inimeste koostöövõrgustikule ning edendada teabe ning kogemuste jagamise abil  pyhapaikade uurimist, tutvustamist ja kaitsmist.

Arvestades pyhapaikade olulisust soome-ugri rahvaste keskkonna, kultuuride, keelte, loodususundite ning identiteedi hoidmisel, peaks pyhapaikade uurimise ja hoidmise alane koostöö olema edaspidi soome-ugri hõimuliikumise yheks prioriteetseks suunaks.


Vaata lisaks

IUCNi ja UNESCO juhend „Looduslikud puhapaigad. Juhend kaitsealade valitsejatele“ on ilmunud ka vene, inglise ja eesti keeles:

Looduslikud pyhapaigad. Juhend kaitsealade valitsejatele
http://data.iucn.org/dbtw-wpd/edocs/PAG-016-Ru.pdf

Sacred Natural Sites, guidelines for protected area managers
http://data.iucn.org/dbtw-wpd/edocs/PAG-016.pdf

Looduslikud pühapaigad. Juhend kaitsealade valitsejatele
http://data.iucn.org/dbtw-wpd/edocs/PAG-016-Et.pdf


Eesti looduslike pyhapaikade riiklik arengukava inglise (lyhendatud) ja eesti keeles:

Development Plan “Sacred Natural Sites in Estonia: Study and Maintenance 2008–2012”
http://hiis.ee/files/SNS_Plan_Estonia_2008-2012.pdf

Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2008-2012
http://www.fl.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=545096/Arengukava.pdf

A. Kaasiku ettekanne eesti, vene ja inglise keeles


Kuva: Pyhajärv, Arne Ader