Eestlased on tugevalt ravimtaimede usku, kinnitab TÜ farmakognoosia dotsent Ain Raal, kes on ravimtaimi uurinud 35 aastat ning kelle yks hiljuti ilmunud raamat, 1000-lehekyljeline entsyklopeedia maailma ravimtaimedest, tutvustab ligi 800 taime, kirjutas Universitas Tartuensis.
Kas eestlased yldiselt usaldavad ja kasutavad ravimtaimi?
Kindlasti. Eesti on selles osas kindlasti väljapaistev maa ja yks väheseid, kus ravimtaimed on myygil apteegis. Eestlasele tundub see iseenesestmõistetav, aga paljudes teistes riikides apteegist naljalt ravimtaimi ei leia.
Mu kolleegid sotsiaalfarmaatsia poolelt on korraldanud vastavaid uuringuid — on uurinud apteekrite hinnanguid, mis tulenevad apteegikylastajatega suhtlemisest. Yks Lõuna-Eestis tehtud uuring näitab, et kõigist apteegikylastajatest 76% tarvitavad kas sageli või aeg-ajalt ravimtaimi või taimravimeid. Mõjuvaks peab ravimtaimi 73% kysitletutest.
Millistel puhkudel inimesed kasutavad ravimtaimi?
Sõltuvalt taimest, kas leevendamiseks, ravimiseks või ennetamiseks. Näiteks punane siilikybar on väga moes, paljud inimesed kasutavad seda ennetavalt, kui hakkab tulema kylmetushaiguste aeg, et keha vastupanuvõimet tugevdada. Kui tulevad pingelise vaimse töö ajad, turgutatakse end þenðenniga.
Ravimtaimi tuleb enamasti vaadata kui toetavaid vahendeid. Minu käest kysitakse sageli umbes nii, et teie uurite neid ravimtaimi ja teie vist kyll ei võta kunagi yhtegi tabletti, mille peale ma vastan, et ega ma loll ei ole, muidugi võtan. Kui näiteks pea valutab ja pean minema loengut pidama, ei hakka ma teed löristama, vaid tahan, et peavalu lakkaks. Meil on eri tööde jaoks erinevad vahendid, kord vajame yht, kord teist, ka ravimtaimi tuleb tarvitada vastavalt olukorrale.
Kuidas suhtuvad ravimtaimede kasutamisse teiste riikide inimesed?
See sõltub piirkonnast. Näiteks Saksamaa on pikkade taimravi tavadega, seal on ka palju tööstusettevõtteid ja uurimiskeskusi, mis selle valdkonnaga tegelevad. Sama võib öelda Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia jt riikide kohta. Idamaadest või Aasiast ei maksa rääkidagi, suur osa Hiina meditsiinist sisaldab taimsete ravimite kasutamist. Suhteliselt tagasihoidlikult kasutatakse taimseid ravimeid Põhjamaades, eelistades nendele pigem nn klassikalisi ravimeid ja kui taimseid vahendeid kasutatakse, siis tavaliselt ikka tööstuslike ravimitena. Ka see on oluline — kas me räägime piparmyndilehtedest, mida inimene võtab aiast või ostab apteegist või räägime fytopreparaatidest. Põhjamaalased ja muidugi ka ameeriklased on mugavamad ja eelistavad tööstuslikke ravimeid või toidulisandeid, eestlased aga ka ehedaid taimi.
Meenub yks juhtum. Tuttav käis Norras matkamas ja vaatas, et oh-hoo, mustikad! ning hakkas neid sööma. Teised hurjutasid, et mis sa teed, tundmatu taim, äkki on myrgine. Loodusest võõrandumine peab ikka kohutav olema.
Kogu usutlus: Universtitas Tartuensis