Käimasoleval rahvaloendusel päritakse inimeste usuliste veendumuste kohta. Kuigi valdav enamus eestlastest ei pea end usklikuks, tasuks siiski sellele kysimusele tähelepanu pöörata. Rahvaloenduse mõistes on usk ka esivanemate tavade järgmine ja looduse austamine ehk maausk.

Usulise eelistuse kysimus kõlab järgmiselt "Kas Te peate omaks mõnda usku (religiooni)? Võimalikud on kolm valikut: 1. jah, 2. ei, 3. ei soovi vastata.

Vastanud jaatavalt, pakub ankeet vastamiseks taas kolm võimalust: 1. luterlus, 2. õigeusk, 3. muu.

Valinud vastuseks muu usu, avaneb allpool valikuaken. Sellel klõpsates kuvatakse loend kymnete erinevate usunditega, mille hulgast leiab ka maausu ning taarausu. Oma usku on võimalik otsida loendit allapoole kerides või kirjutades otsingulahtrisse usu nimetuse esimesed tähed.

Valinud oma usu, salvestanud valiku ning lõpuks kinnitanud kogu ankeedi, läheb teie usuline eelistus kirja. Kui te ei saa või ei taha end võrgus loendada, saate usu-kysimustele vastata hiljem juba rahvaloendajale.

Oluline on, et ankeedis oma usu valimiseks ei pea inimene olema yhegi usuyhenduse või koguduse liige. Samuti pole tähtsust, kas ta osaleb usulistel toimingutel, on ristitud, läbinud mõne muu pyhitsuse või taia. Inimene võib olla kunagi ristitud ja kantud mõne koguduse nimekirja, kuid rahvaloendusel võib ta valida mistahes meelepärase usundi. Näiteks ei takista varasem ristimine ja mõne kiriku hingekirja kuulumine olemast inimesel tegelikult maausku ning seda rahvaloendusel ka märkimast. Tähtis on, et inimene paneks kirja enda tegeliku eelistuse.

Kes on maausuline?

Maausk on eesti põline loodususk ning on lahutamatu osa meie keelest ja kultuurist. Maausuline võib olla iga eestlane, saarlane, virulane, võroke või muu põlisrahva liige. Maausu usutunnistus kõlab lyhidalt järgmiselt: "Austan esivanemate pärandit ja loodust ning järgin võimalusel rahvausu kombeid". Maausu kõige levinumad kombetalitused on jaanitule tegemine, vastlapäeval liu laskmine, munapyhal munade värvimine, hingedeaja ning koduste jõulude pidamine. Põhimõtteliselt lähtub ka nimepaneku, abiellumise ning inimese matmise komme eesti tavandis maausust. Seega maausuliseks synnitakse ning hilisemas elus võidakse teadlikult valida mõni muu usk.

Rahvaloendus ei ole erapooletu

Eelmisel, 2000. aastal toimunud rahvaloendusel ei olnud maausku tyypvastuste hulgas mainitud. Seetõttu esines rohkesti juhtumeid, kus rahvaloendaja keeldus maausku inimese ytlustest hoolimata ankeeti kandmast. Lõpuks loendati siski 1052 taara- ja maausulist.

Paraku on rahvaloendus seegi kord võrdse kohtlemise ning usuvabaduse põhimõtetega pahuksis. Loendus suunab inimesed valima esmalt kristlikke usundeid. E-rahvaloenduse ankeet pakub inimesele esmalt kristlikke usundeid ning alles seejärel muid. Mõnel kristlikul maal oleks selline lähenemine põhjendatav, kuid mitte Eestis. Eurobaromeetri uuringu kohaselt tunnistab kristlikku ainujumalat kõigest 16% ning muid vaimseid jõude tervelt 54% Eesti elanikkonnast. Samuti on rahvaloenduse ankeedi abitekstides kasutatud mõistet mittekristlik, mis seab taas kristluse esikohale ning määratleb muid usundeid kristluse kaudu. Seetõttu ei ole loendus kahjuks erapooletu ning selle tulemused on kallutatud.

Rahvaloenduse usukysimused on ka sisuliselt puudulikud. Praegune ankeet lubab inimesel valida vaid yhe usu. Samas tunnistavad paljud inimesed korraga mitut usku, eelistamata neist yhtegi.

Maavalla koda on varasematel aastatel juhtinud korduvalt Statistikaameti tähelepanu rahvaloenduse ankeedi usukysimuste kallutatusele.

Käimasolev E-rahvaloendus kestab kuni 31.01. Kui selle aja jooksul pole inimene ennast või oma pereliikmeid võrgus ära loendanud, kylastab rahvaloendaja teda ajavahemikus 16.02. - 31.03.

Kuva: Uma Pido laulupeotule syytamine Taevaskojas. Heigo Mägi