Haanjas elavad haanimehed märgivad rahvaloendusel oma emakeeleks võru või haani keele, mis aga muudetakse ymber eesti keeleks, kirjutas Maalehes Mirjam Nutrov.

“Kas sa juba vastasid rahvaloenduse kysimustikule?” kysin ootusrikkalt yhe sõbra käest.

“Mis sa keelekujude kysimusele vastasid?” arendan vestlust edasi. (Kohaliku keelekuju või murde oskajaks loetakse isik, kes saab sellest keelest aru ja suudab end ka väljendada.)

Mu sõber ei pyyagi varjata, et ta mitte ainult kirjutas vastuseks “setu keel”, vaid märkis ka oma rahvuseks “muu”.

“Sinna kirjutasin ma, et olen setu,” teatab ta uhkelt.

Tema pole ainuke. Sarnaselt on käitunud ka Haanjas elavad haanimehed. Tõsi, nemad on märkinud eelkõige oma emakeeleks võru või haani keele.

Nyyd tuleb aga välja, et rumalasti tegid, sest riigil on sellest sygavalt ykskõik. See, et sa oskad kohalikku “keelekuju”, et tähenda, et oled sellest rahvusest.

Väike jõuline sundmuutus

“Kui isik vastab emakeele kysimusele “võru keel”, siis tõepoolest see kodeeritakse automaatselt ymber eesti keeleks,” tunnistab statistikaameti rahva- ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze yhes kirjavahetuses. “Hiljem on siiski võimalik see välja võtta, kui paljud on märkinud oma emakeeleks võru keele.”

Põhjus on tema sõnul järgmine: “Keeleteadlaste arvates on võru keele puhul tegu murdega, mitte keelega ja sellepärast ei saa seda ka keelena valida.”

Meeste pettumus, kui nad vastuste väänamistest kuulsid, oli kibe.

“Võru, haani ja muude keelte säilimise koha pealt on oluline teada, kui paljud on selle keelega yles kasvanud,” ytleb nördinud haanimees Kalmer Vodi.

Pikemalt Maalehes