Reedel, 20.01. algusega kell 13 toimub Räpina vallas Ruusal maaelma ehk maakultuuri käsitlev ettekandekoosolek. Kõnelevad Aare Kasemets, Meelis Mälberg ja Kersti Murumets.

Syndmuse korraldaja Marge Trumsi kirjutas:

"Aare Kasemets on tuntud maakultuuriseminaride korraldajana. Meil on õnnestunud kuulata tema loengut teemal „Miks ja kuidas maarahva loodushingelist pärimuskultuuri taasluua kaasaegse elu rikastuseks". Kasemetsa käsitlus on lihtne ja arusaadav, see puudutab meid kõiki. Ta pyyab kuulajatele selgitada, et meie mõtte- ja eluviis ehk „kultuur on igapäevaste valikute ahel meie kahe kõrva vahel" - pyyame teha teadlikke valikuid, mis aitavad kultuuri- ja looduspärandit hoida. Lastele räägitakse kodus ja koolis, et meie ainus ajalooline omakultuur on maa- ja metsarahva kodu- ja perekeskne kultuur, kuid kus on see „uma ja hää" ylikoolide õppekavades? Seal on peamiselt teiste rahvaste kultuuride tõlked ja kosmopoliitne meie kodumaaga sidustamata teadus, lood maailmast ja vähe on kodumaist....

Maakultuuriseminaride lipukirjaks on Hando Runneli esimesel seminaril 1988. aastal öeldu: „Paljudele on kultuur mingi vaimne toodang, mida kirjanikud, näitlejad ja kunstnikud siis raamatute, teatri või televisiooni kaudu rahvamassidele lahkesti pakuvad. Ei ole. Kultuur on kõigepealt kodu, on see vaba inimese olemise, tegutsemise ja käitumise viis, mis tal oma kodus on."

Kasemets õpetab märkama maarahva pärimuse ja looduse kooshoiu võimalusi. Ta on veendunud, et mida me ei tea ega tunne oma kodukandi kultuuri- ja loodusloos, koolis, riigis – seda ei saa märgata ega hoida, sellega ei teki meele-, mõtte- ega keelesidet, see on võõras. Meie maa ja rahva omakultuuri väärtuste, loodusaustuse, maakeelte, tavade, ajaloo, uute võtmealade ja seda edasi kandva haridusega ei tegele mitte ykski teine riik ega rahvas – oleme planeedil Maa ainukesed eestlased, vana maa-, metsa- ja mererahva järeltulijad ning me peame vastutama. Teadlik kultuuritarbija õpib enne tundma kodukandi loodus- ja kultuurikeskkonnas loodud vaimseid ja asiseid hyvesid ning seejärel vaatab mida põnevat maailmast juurde laenata, mis „liike aednikuna pookida ja ristata." Selle vaatekoha taga on austus esivanemate omakultuuri ja Eesti riigi põhiseaduse preambula mõtte vastu.

Sotsioloog räägib Eesti hariduspoliitika kolmest salakysimusest ning õpetajast kui pärandi ja teadmiste kandjast ja tähenduste andjast, põliskultuurist Eesti koolihariduses. Ta annab soovitusi pärimus- ja pärandkultuuri taaskasutuseks. Aare Kasemets räägib meie kodust ja igapäevasest elust, kuid käsitleb seda oma vaatenurgast ning auditoorium saab uute teadmistega vaimselt rikkamaks."

Kõik huvilised on oodatud. Osavõtt on tasuta.

Allikas: Räpina kylad