Kaks pyhapäevastel valimistel sõelale jäänud Soome presidendikandidaati on eri meelt ILO põlisrahvaste õiguste konventsiooni heakskiitmise osas, vahendas Fenno-Ugria.
Roheliste esindaja Pekka Haavisto pooldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 169 heakskiitmist, tema ytlust mööda jätaks see Soome põlisrahvaste poliitikast hea mulje.
Koonderakonna liige Sauli Niinistö on aga leppe kinnitamise vastu, sest see võib tema sõnul põhjustada ebaõiglust.
Sauli Niinistö arvates esineb Soomes vastuolulisi arusaamu selles osas, kes kuuluvad põlisrahvaste hulka ja kes mitte. Ka võib konventsioon tekitada raskusi, mida leppe koostamisel silmas ei peetud.
"Kui ma olen õigesti aru saanud, siis on ILO kokkulepe algselt mõeldud koloniaalvõimude põhjustatud ebaõigluse hyvitamiseks, kuid see pole Soomes probleemiks, märkis Niinistö saami raadiole antud intervjuus.
"Leping ei käi kokku Soome õigussysteemiga. Selle vastuvõtmine võib põhjustada ka vaidlusi saamide ja soomlaste vahel," leidis samuti presidendiks pyrginud keskerakondlane Paavo Väyrynen.
Kristlike demokraatide esindaja Sari Essayh jällegi toetas dokumendi ratifitseerimist. Essayah leidis, et ILO leppe vastased on tõlgendanud sätteid liiga rangelt. "Tegemist on rahvusvahelise lepinguga, mida iga riik on võtnud omamoodi," nentis ta.
Ka sotsiaaldemokraatide kandidaat Paavo Lipponen pooldas ratifitseerimist ning leidis, et selle ettevalmistamisel tuleks juhinduda Norra kogemusest.
Presidendivalimiste esimeses voorus osalenud kaheksast kandidaadist kolm toetas ILO konventsiooni heakskiitmist Soomes, kaks kandidaati olid lepingu vastu ning kolm ei soostunud YLE kysimusele vastama.
Vastamata jätsid vasakpoolsete kandidaat Paavo Arhinmäki, põlissoomlaste esindaja Timo Soini ja Rootsi Rahvapartei liige Eva Biaudet.
Aastal 1989 vastu võetud ILO konventsioon nr 169 on yks olulisemaid põlisrahvaste õigusi käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid. See tunnustab põlisrahvaste konkreetseid õigusi traditsioonilistele elualadele ja sealsetele loodusvaradele ning nõuab riikidelt erimeetmeid põlisrahvaste elma, keele ja keskkonna kaitseks.
Lepingu on heaks kiitnud 22 riiki, kuid Soome, Rootsi, Eesti ega ka Venemaa nende hulka ei kuulu. Konventsiooni on heaks kiitnud peamiselt Lõuna-Ameerika maad, aga ka Norra.