Mägidse Võromaa talomiis taht peris ello ellä, mitte aborigeeni mängi
Hollo Agu, Haanimiihi nõvvokua päämiis, Hartsmäe talo peremiis, Haani valla aasta põllumiis 2011
Mägidsõ maa põllumehe pidäny saama riigilt erästaatusõ: pruuvsõ vahtsõ traktori ja adraga Haanimaa kamarat ymbre käändä. Alla 2,5 tunni hektäri kyndmine es õnnistu. Poig sai tõsõl puul raudtiid säändsidesammu massinidõ pääl tunniga toimõ!
Kõgõ inämb haluda syänd tuuperäst, et olõ-i mi kandihn inämb, kellele talotyyd edesi anda. Mi Haani taloseltsihn oll’ 50 tallo, ku pääle naksimi, no um perrä jääny vaivalt viis.
Noorõ ei taha ja ega vägysi sundi kah ei saa. Talost är ellä um rassõ ja väikuhn talohn puulpäivä-pyhäpäivä olõ-i: eläjä tahtva syvvä egä päiv. Ku um huuaotyy, tetäs nii kavva, ku inemine pisty joud pyssy. A noorõ tahtva kävvy ja puhada.
Tuuperäst olõgi võtnu kõva helyga vällä yldä, et riik pidäny mägidse maa pääl väiku põllu pidäjidõga tõistmuudu ymbre käymä. Ku tuu saanu är tetä, olnu hing rahul ja noorõ saanu mi kandihn är ellä, et talojärepidevys alalõ pysysi.
Elojovvolidsõst talost um maal api mitund muudu. Mõni päiv tagasi kutsõva inemise appi hindä massinat kraavist vällä pästmä – jõvva-i kavvõst liinast pästmismassinat uuta.
Ku um õkva lähkyl elojõvvolinõ talo, um sääl ka massinit, midä saat egä ilmaga käymä. Vana massina käymäsaamisõga lätt nii kavva aigu, et tuu aoga um hädäline joba kraavihn är kylmäny.
A et vahtsõt traktorit osta, saa-i mi suurõmbidõ talomajapidämiisiga võrdsõlt investeeringutoetuisi kyssy.
Tuutminõ um väikene, ei olõ käyvet, mis um sääl punktirehkendyse man kõgõ tähtsämb, pinna omma väiku ja toetusõ omma kah väiku.
Et mi elämi suurõst turust kavvõhn, ei olõ mi nigunii tõisi tuutjidõga võrdsõ.
Vähämbält võisi tuvva toetuisi jagamisõ allapoolõ, mi kanti: kogokund tiid, kes um tegijä, ja saa tuud inemist takast tougada, et tä saasi mõnõ as’a viil käymä.
No ei tiiä jagaja rahakysyjist suurt midägi. Omma pallipunktisystemi. Ku mõistat hää luulõkogo kokko kirota vai lasõt mõnõl kirota, hinnatas tuud, a mitte peris olokõrda.
Viil yts hädä um tuu, et mägidse maa pääl omma põllulapi kõrraperäldä ja kaldõdsõ.
Kõiksugudsõ toetusõ omma vällä rehkendedy sille pinna pääle. Põllu pindala rehkendämine nii tsirkli, juunlavva ku ka muudsampi mõõdiriistuga ei taha kuigi mi peris põldõga klappi.
Teimi Võromaa talopidäjide liidu ja Haanimaa talopidäjide seltsiga ettepandmisõ umavalitsuisi liidulõ, põllumajandus-, regionaal- ja kultuuriministrile, et kuntligadsõ maa pääl väikutalo pidäjä võinu olla erästaatusõhn.
Põllumajandusministeeriym ytel’, et meil omgi ebasoodsa piirkunna toetus ja tuuga piässi kõik rahul olõma. A meid tuu tõisiga võrdsõs ei tii. Mi tahn näemi, et yts luuduslik piir juusk Valga-Petseri raudtiist. A ka põh’a puul raudtiid um hulga põllumaad kuulutõt ebasoodsas piirkunnas ja ku euroliiduhn tahetas tervet Eestit ebasoodsas piirkunnas võtta, sis pilt ei muutu.
A um vaih seeh jo! Näyde õkvalt umast perrest: ma võti liisinguhe peris vahtsõ traktori ja muudsa adra. Pruuvsõ nuidõga Haanimaa kamarat ymbre käändä. Alla katõ poolõ tunni hektäri kyndmine es õnnistu mitte kuigi. Uma poig um tõsõl puul raudtiid tyyl säändsidõsammu massinidõ pääl. Sai hektäriga yte tunniga toimõ!
Ku kynnät ristkyligu kujoga põldu, tulõ õnnõ kats otsust tetä. Ma olõ tenny neli, kuus, eski katõsa otsust! Nuu ommaki as’a, mis võtva aigu. Ja saagikust kunagi samma ei saa: muld um väega mitmõsugumanõ. Et nurmõ omma kõrraperäldä, sis tuuperäst ma mõnda kotust tahtmalda väega pall’o sõku traktoriga. Saagihn um tullõm nätä: pall’o kehvemb. Kallõt ei saa kyndä nigu vaia om, saa kyndä nii, nigu luudus lupa.
A riigi meelest um pind iks pind ja pinna perrä mastas. Tuuperäst ummaki mi kanti ytsigu missioonitundõst tegijä perrä jääny.
Eks hindälgi kukruhn krats: vanõmba juursõva talo võsu seest vällä kas esi olõt nii vilets, et mitu traktorit um moro pääl, a ei jõvva tuudsamma jako kõrrahn hoita?!
Hää olnu, ku saanu mändsidegi huubõga ello avita, mitte kunstlikult hoita – et mi ei piässi mängmä aborigeene ilosahn luudusõhn. Tahassi iks loomulikult sääl umma ello edesi ellä. Põldu harri, midä um aastasato mi kandihn tetty.
Ku kõnõlõt tuust põllumajandusministriga, um yts jutt, a ku nä nakkasõ tuud juttu paprõ pääle pandma, sis näid määnegi asi hoit tagasi. A no tuutmispinnast omma jo musugutsidõ talo väega väiku jago ja seo olõs regionaalpoliitiga kah.
Seo ilma aigu olõ-i tuu as’a ärtegemine ylepää rassõ: tark programm võtt põllusuurusõ ja kaldõ sisse, mis omma kaartõ pääl olõmahn, ja noidõ perrä mõnõ näpuliigutusõga saasi tuu teedysse kätte. Õnnõ tahtmist um vaia.
Kultuuriministeeriym ja regionaalministri olõ-i mi ettepanõgi pääle ylepää midägi vastanu, kuigi puul aastat um joba myydä. Ammõtligult nä pidäny vastama.
A ma proovi iks asja edesi aia. Kaemi Soomõ ja Roodsi poolõ, kuis sääl umma as’a kõrraldõdu. Roodsi riik um piirkunnõldõ är jaetu. Tahtnu täpsembit uurmiisi tetä, määndse omma rohkõmb aigu ja kullu nõudva tyy mi kandihn.
Maaylikooli kaudu olnu tuu võimalik – näytyses tudõng tege uma lõputyy.
Põllumajandusministeeriymil olõ-i huvvi uurmiisi tetä. Säält ytlivä, et uutva är Euruupa kommisjoni otsussõ. Tuud loodõtas suvõ lõpus. A ma ei taha niikavva uuta. Ja ytskõik määne otsus tulõ, mi pidäny nigunii midägi ette võtma, et mi talo ja maaelo alalõ jääny.
Tuuperäst, ku kiäki mi kandi põllumiis viil sammamuudu maaelo alalõjäämise peräst murõt tund, panõmi sälä kokko ja teemi kõvõmbat helly! Ytsindä kirgmine um vilets, a kambaga olõsi joudu ja väke hulga inämb. Kiä sammamuudu tund, võinu hindäst mullõ vai talopidäjide liidulõ teedä anda, et ettevõtmisõlõ uma olg ala panda.