[text]
Täna on

ETV2 näitab pyhapäeval 18.03. emakeelepäevale pyhendatud teemaõhtul yheksat saadet yrgsetest kohalikest keeltest - kihnu, mulgi, võru ja setu keelest. Päeva lõpuks linastub mängfilm seto lauluemast Taarkast.

Saateõhtu koostaja kirjutas: "14.03. tähistati Eestis emakeelepäeva. Tavapäraselt peetakse sellega silmas eesti keelt. Ometi on eesti keel midagi palju enamat kui vaid põhja-eesti murretel põhinev kirjakeel. See on saanud alguse mitmetest kohalikest keeltest, millest tänaseni vaid vähesed on säilinud."

Kavas:

kl 19.45 sissejuhatus

20.00 Võrokeste uma pido (Eesti, 2008)
Maailma esimene võrukeelne laulupidu tipnes vägeva yhisesinemisega Kubija laululaval. Peol kõlasid ainult võrukeelsed laulud, olgu need siis rahvalaulud, rahvalikud laulud, klassikalised koorilaulud või ka uuemad kooridele seatud laulud. Peole olid oodatud eelkõige kõik mujale elama ja tööle läinud võrukesed, et tugevdada paikkondlikku yhtekuuluvustunnet. Toimetaja Ruth Alaküla, reþissöör Erle Veber.

20.25 Oma keelest emakeeles
Kihnus on puhas loond ja rohkelt linde. Nende kihnukeelsed nimed on vanematel inimestel veel meeles. Mark Soosaar sai pildile linnud ja helilindile nende nimed. Kokku on see põnev linnuaabits.

20.35 Kihnu ljõnnuaabets (Eesti, 2011)
Katseline tõsielufilm rahvapärimusi kandva põlisrahva ja ametliku looduskaitse vastuoludest. Autor Mark Soosaar.

21.00 Oma keelest emakeeles
Mulgid on iidne ja võimas sugu. Nende keel kõlab pehmelt ja kõrvu paitavalt. Aga mure selle vana keele pysimajäämise pärast on väga suur.

21.10 Tsirk, tsirk, tsirgukene (Eesti, 2006)
Latseke, kõnele mulgi keelt, öeldakse Penuja mulkide suvepäeval. Ka sarja tegija proovib ja saab hakkama. Kõik Lõuna-Eesti rahvad on läbi aegade omavahel suhelnud, kinnitab Tartu Ülikooli professor Karl Pajusalu. Inimene on oma loomult juba mitmekeelne, kodukeel ei sega lastel eesti keelt ega muid keeli õppimast. Lilli Algkoolis õpetab Alli Laande koolilapsi, aga ta on ka mulgi keele ja elma edendaja kogu Viljandimaal. Oma synnikoju kylla tulnud Asta Jaaksoo jutukera muudkui veereb ja head mulgi söögid kaovad laste suhu. Vanu muistendeid ja laule mulgi keeles kuuleme ka noortelt mulkidelt. Autor Silvia Karro, reþissöör Karin Nurm.

21.35 Oma keelest emakeeles
Setode keele allesjäämise saladus ja tagatis on nende laulus. Laulu, ehk leelo kaudu on alles yrgsed sõnad ja sõnamised. Leelo on sedavõrd eriline, et on kantud ka UNESCO inimkonna vaimse elmapärandi nimekirja.

21.40 Seto leelo (Eesti, 2006)
Setod elavad Eesti piirialadel igiammustest aegadest - kyll on eraldusjooneks olnud erinev usk, kyll erinev keel, erinev võim ja elamisviis. Väga eriline on ka nende laul - leelo, mida harjumatul kõrval on ysna raske kuulata, aga kui vähegi proovida kaasa laulda, isegi siis, kui sõnum arusaamatuks jääb, võib kogeda kummalist kammitsevat väge. Kuidas tänapäevases maailmas setode lauluvägi säilib ja millised on selle tuleviku väljavaated?

22.05 Oma keelest emakeeles
Kihnus on puhas loodus ja rohkelt linde. Nende kihnukeelsed nimed on vanematel inimestel veel meeles. Mark Soosaar sai pildile linnud ja helilindile nende nimed. Kokku on see põnev linnuaabits.

22.10 Tagamõtsa. Tõnõ jõulupyhä (Eesti, 2011)
Võrumaal Tagamõtsa kylas Tagamõtsa talus elab perekond Tagamõts. Hakkajal perel on alati palju tööd, kuid jõulude ajal pyyavad nad leida aega omavahel olemiseks. On saanud tavaks, et teisel jõulupyhal tehakse plaane järgmiseks aastaks. Kuid kas elu käib ikka plaanide järgi? Kõik Tagamõtsas aetavad jutud on sulaselges võru keeles.

22.40 Taarka (Eesti, 2008)
Maailma esimene setokeelne mängufilm räägib yhe väikese rahva kirkaimast kangelasest, rahvalaulik Hilana Taarkast, kes elas kogu oma elu yhiskonna heidikuna väikeses korstnata majas ning laste vallasemana vaesuses, kerjates, juhutöid tehes ja lauldes. Kuid lauldes alati tõtt, vahel kibedat, vahel naljakat, vahel julma. Teda kardeti ja põlati, vihati ning ihaldati. Naine laulis läbi kogu oma uskumatu elu, yle oma saatuse, väikesest seto kylast rahvusvahelise tuntuseni välja. Ja laulis ta hästi. Väga hästi. Taarkast sai legend ja Lauluema. Kuid naisena ja kogukonna liikmena ei võtnud seto rahvas teda kunagi päriselt omaks. Osades Inga Salurand, Siiri Sisask, Marje Metsur, Riina Maidre, Mikko Nousiainen, Tõnu Oja, Kaarel Oja, Helena Merzin, Liina Tennossaar ja Peeter Oja. Reþissöör Ain Mäeots, stsenaristid Mart Kivastik, Kauksi Ülle, Ain Mäeots, Hardi Volmer ja Elo Selirand.