Tsill´okõsõn Lõunõ-Udmurdimaa kylän kasunu ja kooli lõpõtanu Nadii Muð eläs ja tyytäs Ta?nan. Eesti ja eesti keeleni joudmisõs lät? doktorioppõn olõval udmurdi-tytrigul tykk aigu. Täämbä kõnõlõs tä kiilt joba väega häste. Võromaalõ joudsõ tytrik teno nõglapaiulõ, kirotas Uma Lehes Veski Rivo.
«Mu prantsusõ oppaja saa? mullõ purgi nõglapaiusahvti, mink pääle tekky huvi, et kon säänest asja tetäs,» tulõtas Nadii miilde. Võromaa om Nadii sõnno perrä illos kotus, mink rahva olokõrd om mõnõn mõttõn nigu Vinnemaa Udmurtia Vabariigin eläväl udmurdi rahvakildal.
Kiilt hoitva Nadii sõnno perrä elon inemise esi. «Pere, kyläkogokund, maakund ja nii edesi.
Kiilt piät kõnõlõma, sis tä eläs,» om Ta?na ylikooli doktorioppõ yliopilanõ Nadii kimmäs.
«Võro inemine kõnõlõs vabalt ka eesti kiilt – tuun mõttõn om seon keelekeskkunnan nii sarnatsõl keelel rassõmb pyssy. Udmurdi ja vinne kiil omma hoobis tõistsugumadsõ keele.
Udmurdi keele kõnõlõja kõnõlõs vinne kiilt väega suurõ aktsendiga ja tihtsäle kaesõ vinläse mi pääle tuuperäst yllest alla.»
Umma kiilt, ytskõik määne seo sis om, es tohtnu häbendellä, ytles Nadii uhkõhe.
Nadii pidä ka tuud tävveste loomuligus, et ku võimalus om, sis ka näytyses pääliinan võro kiilt pruuki.
«Ei häbendä ma Udmurtia vinnekeelitsen keskkunnangi udmurdi kiilt pruuki. Olõ mitund muudu pruuvnu inemiisi julgusta umma kiilt julgõlõ kõnõlõma. Inemise pelgäse olla nimä esi, a olõ-i jo vaia pelädä,» arvas Nadii.
Nadii kuts muuhulgan ka kõiki udmurdi keele huviliidsi yles kiilt opma – tuud saa tetä Tarto ja Ta?na ylikoolin. Ja seokõrd või julgõlõ anda Eurovisioonil uma hely Vinnemaalõ: riigi iist om lauluvõistlusõl välän udmurdi- ja inglysekeeline laul, midä laulva tragi Buranovskije Babuðki Udmurtiast.