Yleslövvet latsõpõlvõ maik tähendäs inemisele mõnikõrd inämb ku laja ilma piiny söögi
Kukki söögiraamatit om Eestih vällä tulnu mitmit, ei olõ viil raamatut, koh kiräh aoluulidsõ ja vahtsõmba vana Võromaa söögi. Tuuperäst pandas Võro instituudih kokko mi kandi vanaaoliidsi syyke retseptiraamatut, kirotas Guerrin’ Triinu Uma Lehes.
Raamadu mõtõ om anda Võromaa pernaisilõ umast söögist inämb tiidmist. Sinnä pandas sisse nii egäpäävä- ku pidosyyke, nii soolatsidõ ku magõhidõ syyke retsepti.
Retsepte vaihõlõ tulõ söögijuttõ, ytlemiisi ja mõistatuisi.
Raamadu tegijä uutva, et Võromaa inemise saatnu ka ummi vanno tiidmiisi söögitegemisest, -kombist ja syykest ni nal’a- ja tarkusõjuttõ, miä köydedy vana ao söögitegemisega.
Retsepti tohe-i õnnõ olla kostki raamatust maaha kirotõdu. Kirota või ka tuust, midä ti perreh hariligult syvväs, kost retsepti peri omma ja egäsugutsit jutukõisi ja mälehtyisi söögitegemisest. Parõmba retsepti pandas raamatuhe, sinnä mano retsepti andnu inemise/talo nimi.
Väega oodami juttõ säändside syyke tegemisest nigu ahokaali, kõrnõpräänigu, paksu kapsta, rulaat ja kamaraliha, ubinakoorõtsäi, hapnõ kurgi, soolaseene, heering marinaadih, munakuuk, koogõlmoogõl, piimäga aiaviläsupp, egäsugumadsõ piiragu, uhhaa, praadit ja kuivatõt kala, kyläsupp, praadidu sõrnigu, koorõkommi, õlu munaga ja nii edesi.
Või olla lugõja mälehtäse viil tuudki, mis syyk om timp (vai kruustli vai pitsk), kuis tetäs vatska, tetti taari vai jaheruuga, mis vaih om kakul, käkil ja klõmbil... Säändsit syyke om peris pall’o, mis omma jo pia är unõhtõdu.
Siiä lõppu kiroda yte väiku luu. Nii vaimupuhahusõs tõisilõ ku seletyses, mille ma arva, et yts yleslövvet latsõpõlvõ-maik või mõnikõrd inämb tähendä ku seo ilma ao piiny söögi.
Ku ma latsiaiah käve, sis tetti sääl väega häid pannkuukõ. Nail oll’ määnegi esieräline mekk man, midä muial es olõ. Ku kuuli lätsi, sõs unõhti latsiaia ja koogi kah.
Aig läts’ edesi. Vabariigi algusaastil saimi poodist osta edimäst kõrda oliiviõlli. Tuuga sõs praatsõmi egäsugutsit syyke ja pannkuukõ kah lõpus. Ku ma sis maidsi edimäst kuuki, mis oll’ oliiviõliga tetty...
Es jõvva viil suudki kinni panda pääle edimäst suutäyt, ku tundsõ tutvat lõhna, sõs maiku ja sõs juusksõva latsiaia pildi pääst läbi. Ilma pääl es mõista ma arvada, et pääle 20 aastaga tuu maik mul viil meeleh om ja niimuudu latsõpõlvõ kõrras tagasi saa.
Ylepää om pannkuuk sääne asi, millel lõpmalda retsepte. Ildaaigu pruuvsõ tetä ahopannkuuki. Suumlaisil om säändse koogi nimi pannukakku.
Tuu käy niimuudu, et sulatat 70–100g võidu, sõs vispeldät sinnä sisse 1 dl tsukõrd ja 4 munna. Valat viil mano 4 dl piimä, puistat 3 dl jahhu, näpuotsaga suula kah, sekät häste segi ja omgi tainas valmis. Tuu valat ahoplaadi pääle (sinnä võit kydsämise paprõ inne ala panda) ja panõt nii poolõs tunnis ahjo.
Vähä tuust, et piimä vai moosiga ei mõista parõmbat tahta, tuud kuuki om läbi ahoussõ ka huvitav kaia. Tä aja hindä ekä muudu yles – om latsil põnnõv ja ei olõ määnestki ilostust pääle vaia.
Retsepti, jutu ja muu teedysse pallõmi saata Võro instituuti kas e-postiga
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. vai paprõ pääl Tarto 48, 65609 Võro.