[text]
Täna on

Saha kylavanema Jaanus Hiie avalik kiri Muinsuskaitseametile
05.03.2012

Maardu Hiiemets
 
t_Maardu12.gifMinuni jõudis Jõelähtme vallavalitsuse vahendusel muinsuskaitseameti ekspertarvamus ohverdamiskoht "Hiiemets", (kohalikud ütlevad lihtsalt Maardu Hiiemets) piiride kohta. Olen olnud möödunud aasta aprillist Hiiemetsas toimuvaga seotud ja sooviksin Saha küla põliselanikuna välja öelda sellel teemal oma arvamuse.

Kõigepealt teen paranduse. Eksperthinnangus väidetakse järjekindlalt, et muinsuskaitseamet ei näe vajadust Maardu Hiiemetsa piiride suurendamiseks. Minu arusaama järgi vähendati aasta eest meelevaldselt ohvrihiie piire ja praegu saab jutt olla ajalooliste piiride taastamisest või sellest keeldumisest. Oma seisukohta ma ka selgitan.

Põhjendamata on, millele toetudes on saanud Lepa kinnistul olev mets just kaitsealuseks. On väga ebaveenev, et vana Hiiemets paikneb täpselt kuskil 10 aastat tagasi paika pandud kandiliste katastripiiride (kolmest küljest) ja neljandast küljest pea samal ajal kaevatud kraavi vahel.

Maardu Hiiemetsa lõunapiiriks on alati peetud Lagedi- Kostivere teed. Selle tee ääres ühe puu küljes oli aastaid tahvel: "Ohvrihiis- on riikliku kaitse all". Sõna Ohvrihiis näitab, et tegemist on hiiealaga ja plakati asukoht, et see ala algab vahetult tahvli tagant. Sellest tahvlist üle tee sada meetrit lõuna poole asub Hiie talu. ENE 1988. aasta köites on kirjas: Hiieala piirid on tihti ajalooliselt märgistatud kohanimedega, milles on sõna "hiie". Samas on Hiiemetsa põhjaservas paik nimega "Hiieotsa". Pilt sellest tahvlist ja puust on muinsuskaitseameti arhiivis numbri 17697 all, lisan juurde lingi http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=17697.

Sellel lehel on juures ka neli pilti iseloomustamaks mälestist ohverdamiskoht "Hiiemets". Kõik oleks kena, aga neljast pildist vähemalt kolm on tehtud Pajumardi maaüksusel, mille kuulumist hiiealasse muinsuskaitseamet kindlalt eitab! Pildil olevad puud on iseloomustamaks Maardu Hiiemetsa, aga asuvad alal, kus on juba osalt antud luba lageraieks.

Maardu hiiemetsa lõunapiiril asub ohvrikivi, muinsuskaitseameti arhiivis numbri 17698 all, lisan lingi ja juures on ka pildid ohvrikivist http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=17698. Asukohaks on kirjutatud Saha küla Pärliste. Fotol on aga suvaline kivi Saha küla Raja talu heinamaal! Kumb siis on õige, kas aadress või pilt?

Möödunud sajandi esimesest poolest kuni 70-date aastateni käisid Loo alevi (sel ajal Liivamäe küla) ja osad Saha küla inimesed Maardusse läbi Hiiemetsa nii kooli kui bussipeale. Läbi Hiiemetsa läks rada ja seda mööda käija ütles ikka- „tulin läbi hiie“, „lähen koju hiie kaudu“. Ja hiis oli ohvrikivist kuni mõisa aiani. Praeguse eksperthinnangu järgi jääb kogu see tee hiiealast välja.
 
Eksperhinnanguga paikapandud hiieala ümber on kaitsevöönd 50m mida on püütud näidata kui jätku Hiiemetsale, ehk kui "puutumatut ala". Lisan väljavõtte ühest muinsuskaitseametist välja läinud kirjast, kus on selgelt nende arusaamad kaitsevööndi kohta:
 
„Mälestise alal on raietööd keelatud, kaitsevööndis kavatsetavad tööd tuleb täiendavalt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kõige otstarbekam oleks võimalike tööde osas kokkuleppida kohapeal, et tagada mälestise kaitsevööndis lubatud tööde mahus ja ulatuses ühine arusaam. Väljaspool kaitsevööndit muinsuskaitselisi piiranguid ei ole.

Sama tegevuskava tuleb jälgida ka ohvrikivi nr 17698 osas. Mälestise piir kivil on 10 m, selle ulatuses on igasugused mullatööd Muinsuskaitseameti loata keelatud. Kaitsevööndi ulatuses - kuni 50 kivist oleks otstarbekas kohapeal täpsustada ning kokkuleppida tööde ulatus ja iseloom. Nende tingimuste alusel annab Muinsuskaitseamet loa vastavateks tegevusteks kultuurimälestiste kaitsevööndis.„
 
Lähtudes muinsuskaitse praegustest arusaamadest, ei paista põhjust, miks seal raiet ei tule. Kõik on lihtsalt ju kokkuleppe küsimus.
 
On võetud ütlusi ka inimestelt. Esmalt Tiit Truumaa. Tiit oli põliselanikuna tõeline Maardu ja Saha küla patrioot ja Hiiemetsa hing. 1991 aasta juuni keskel korraldas Tiit Maardu ja Saha küla 750 aastapäeva puhul külade kokkutuleku. Oli tõeliselt palju osavõtjaid ja lõpetuseks koguneti Ohvrikivi juurde, kus toimus kivi sisseõnnistamine. Tõsiselt hakkas Tiit tegelema Hiiemetsaga aastast 2004. Kevadel 2008 toimus linnupesakastide ülespanek Hiiemetsa. Kohal oli inimesi Maardust, Sahalt ja Loo alevist. Esinesid rahvatantsijad. Nendele üritustele oli alati kutsutud keegi meiekandi tuntud inimene, aastal 1991 oli kohal Mikk Titma, aastal 2008 Hannes Hermaküla.

Laine Kadajas oli Maardu algkooli õpetaja aastail 1951 kuni 1958. Maardu algkool asus Maardu mõisa peamajas, need aastad elas ta ka samas majas. Proua Kadajas elas Maardu külas seitse aastat, lahkus sealt aastal 1958 ehk siis 54 aastat tagasi. Ilmselgelt on küsitlemiseks valitud vale inimene, mis kajastub ka tema antud vastuses.

Andmete täpsustamiseks vaatasin muinsuskaitse arhiivist ka Maardu mõisa ja algkooli kohta käivat ja jälle... „1911 kuni 1956 tegutses mõisas Maardu algkool“ - see on vale. Lõpetasin ise selle kooli aastal 1969, selle kohta on ka tunnistus. Kool toimis veel mõned aastad pärast seda. „Härrastemajas oli Kalinini kolhoosi keskus“ - ei olnud. Kolhoosi kontor oli hoopis teiselpool teed. „Asus Kostivere sovhoosi osakonnakeskus“ - ei ole kunagi asunud. Maardu mõisas asus raamatukogu ja käis rändkino, mõisa pargis oli kolhoosi saekaater.
 
Vaike Köönverki (ekspertarvamuses ekslikult Köönberg) ja Ants Lätti ütlustest selgub, et hiiealaks peetakse ka kindlasti Biotiigi kinnistut ja ollakse mures, et ametkondade loal on sinna reovee tiik tekitatud.
 
Selgitan lahti ka selle Biotiigi kinnistu loo, mida eksperthinnangus mitmel korral halvustavalt mainitakse. Arvamuses on öeldud, et juba paarkümmend aastat on Biotiigi kinnistul reovee tiik ja pumbajaama varemed. See vastab pooleldi tõele, on nagu mingi mittekasutatav solgitiik ja püstiseisev pumbajaama hoone.

Biotiigi kinnistu asub Maardu Hiiemetsas, asub rohealal ja asub ka Rebala muinsuskaitse alal. Sinna ei ole olnud võimalik midagi rajada ilma loodus/muinsuskaitse loata. Kui eksperthinnangus räägitakse fekaali- ja solgitiigist ja kinnistu nimi millel see asub kannab nime Biotiigi, siis on päris selge, et sellel platsil asubki see, mis sinna plaanitud oli. See objekt on rajatud kunagi mingi ametkonna või asutuse soovil ja loodus/muinsuskaitse on selle rajamiseks loa andnud. Aga kohalikel elanikel ei ole sellega mingit pistmist.

Ekspertarvamuses on mainitud, et ütlusi andis ka Jaanus Hiis, kuid mingil põhjusel ei ole ekspertarvamuses minu ütlustest sõnagi. Samuti on mainimata, et 16. detsembril 2011. a toimus Saha küla korraline koosolek, kus ühe punktina oli arutusel ka Maardu Hiiemetsa piiride küsimus. 18-st osalejast andsid kõik 18 allkirja  vastuvõetud otsusele, kus toetati "ajutise kaitseala" piiride kinnitamist kaitsealuse ohverdamispaiga "Ohvrihiis" piirideks. Allkirjadega dokument sai saadetud Muinsuskaitseametisse. Lisan dokumendi manusesse.

Samas on väga kummaline ja mõistmatu, et eksperthinnangus on antud sõna raiefirma esindajale, kelle näol on kindlasti tegemist inimesega, kes ei tea Hiiemetsast mitte midagi ja ootab ju ainult päeva, millal saaks seda metsa maha saagima hakata. Ja nii üldsõnalist juttu ei tohiks ühes tõsiselt võetavas ekspertarvamuses küll olla.
 
Mis puudutab eksperthinnangu lõpuosa 12. leheküljel enne kokkuvõtet, siis sisaldab see juba otseseid valesid ja solvatakse nii Maardu kui Saha küla elanikke. See jutt on nii jabur, et seda ei hakka ma isegi kommenteerima.
 
 
Võite kõike sobitada ja oma tegevust õigustada, aga olete andnud loa lageraieteks Maardu Hiiemetsas.
 
Jõelähtme vald
Saha küla
Jaanus Hiis
Külaelanik/külavanem