[text]
Täna on

t_Suidsusannaraamat.gifNo om olõman kirriv, hulga pilte ja põh’aligu seletysega raamat vana Võromaa suidsusanna kotsilõ – «Mi uma savvusann».

Raamatun om 24 perre suidsusanna-lugu päämidselt vanalt Võromaalt, mõni sekkä Setomaalt, kirotas Uma Leht.

Päält tuu om juttu ytest esierälidsest vanõmbat sorti sannatyybist – kooba-sannast.

Raamatun om suidsusanna kytmise, vihategemise ja sannan käymise oppus. Juttu tuust, midä vanastõ sannan tetti ja midä seo ilma aigu tetäs. Mano om pantu rahvasuust kor’atuid tarkusõterri ja mõistatuisi savvusanna kotsilõ. Põh’aligult opatas, kuis sannan lihha suidsuta.

Viil om raamatuhe kokko kor’at võrokõisi juttõ savvusannan juhtunuist esieräliidsist as’ost.

Kyläliisi jaos om päätykk «Savvusann ku turistõmeelytys»: saa teedä, mändse turismitalo suidsusanna pakva, midä turisti suidsusanna man kõgõ inämb hindasõ ja mändsit sannakombit tulõsi näile kõgõ inne opada.

Inne savvusanna-raamadu tegemist uursõ kunstnik Margna Epp yten fotograafi Kalve Toomassõga aastit vana Võromaa suidsusannu, mõõtsõ ja tekk’ pilti inämb ku 200 sannast.

Margna Epp omgi sanna-raamadu kokko säädny. Sanna-kysymysen and’ kõgõ inämb nõvvo Elleri Kalle. Sannapildi omma tenny fotokunstnigu Kalve Toomas ja Lauritsa Piitre.

Raamadu välläandja om Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trykmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, kultuuriministeeriym «Vana Võromaa kultuuriprogrammist», Eesti Kultuurkapitaal, Piiriveere Liidri LEADER-programmist, Võro instituut.

Lehekuu 17. pääväl kell 15 om Räpinäl keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) raamadu vällänäytämine. Inne vällänäytämist, kellä 13 aigu, tulõ saman paigan kokko võrokõisi tsõõriklaud, kon kõnõldas vana Võromaa savvusannakombidõ pysymisest ja UNESCO esindysnimekirja päsemises plaanõ tegemisest. Tsõõriklavva ymbre ja raamadukaejatsilõ omma oodõdu kõik, kinkalõ savvusannu teema huvvi pakk.


Uma Leht