Hiljuti kylastas Looduslike pyhapaikade algatus (Sacred Natural Sites Initiative) Guatemala maaja vaimsete juhtide nõupidamist Oxlajuj Ajpopi.
Pika sõidu ajal yhe veoauto kastis selgitas Oxlajuj Ajpopi juht Felipe Gomez, kuidas maajad pyyavad hetkel taastada oma looduslikke pyhapaikade võrku, mida ohustavad erinevad ettevõtted ja usulised yhendused, kirjutas sacrednaturalsites.org.
Oleme teel Chu Sagrib’ali, kohta mida Popol Vuh, maajade pyha raamat kirjeldab kui päeva ärkamise kohta. Pyha mägi meie ees kasvab lähenedes yha suuremaks. Rekka on täidetud taiatarvete ja tavandikohases riietuses maajadega. Nad tulevad ymberkaudseist paigust, et oma pyhapaigaga sidet uuendada.
Kui mäkke ronime, seletab Felipe, et peale kodusõda jagati yhismaaomandid yksikisikute vahel. Oxlajuj Ajpop omandas mäe maa aastaid tagasi, et seda ülekarjatamise ja kaevandusettevõtete eest kaitsta. Mäe tipp on nyyd aiaga ymbritsetud ning taiakoha ymber valmistuvad inimesed korjama põliseid seemneid ja taimi, et pyhapaiga metsi ja ojasid kaitsta.
Oxlajuj Ajpol valmistas looduslike pyhapaikade haldamise seaduseelnõud ette 14 aastat. Eelnõu võeti Guatemaala parlamendis arutlusele 2008. aastal. Vastavalt rahvusvahelistele seadustele nagu näiteks ILO 169 ja UNDRIP, annab seaduseelnõu vastutuse looduslike pyhapaikade eest põlistele maajadele, garifunadele ja ðinkadele ning taotleb taiaõiguse ja elmalise haldamise tagamist looduslikes ja ehitatud pyhapaikades.
Hoolimata sellest, et pyhapaikade seadust toetavad paljud, pole seda tänaseni vastu võetud. Peamiselt seetõttu, et seadusandja kaitseb erahuve ning peljatakse, et pyhapaikade loonavarad muutuvad tootjatele kättesaadamatuks. Vabaturumajanduslikud ettevõtted rikuvad sageli põliselanike õigust oma maale ja eluviisile. Felipe ytleb aga, et looduslikke pyhapaikku väärtustatakse ka parlamendis yha enam.
„Guatemala kultuuriministeerium tunnistab maajade õigusi pyhapaikadele, kuid kinnitab kultuurimälestiseks vaid pyhamu mäe tipus. Meile, maajadele on aga pyha kogu mägi koos metsade, vete ja elurikkusega. „
Et selgitada seaduse mõju erinevatele ministeeriumidele, valmistas Oxlajuj Ajpop voldiku, milles selgitatakse seaduse kohaldamise meetodeid ja tõenäolisi õiguslikke reforme, mis oleksid vajalikud metsanduses, vetemajandamises ja looduskaitses. Et kindustada põliselanike õiguste kaitsmist, toetub Oxlajuj Ajpop guatemaala põhiseadusele, mis kirjeldab Guatemaalat kui õiguslikult mitmekülgset, mitmekultuurilist riiki.
Pyha talitus Chu Sagrib’alil lõppes ning nagu tavaliselt, arutlesid maajad peale seda oma pyhapaikade saatuse yle moodsas yhiskonnas. Oli ka aeg tunnustada Oxlajuj Ajpopi selle töö eest, mis nad on teinud, viimaks edasi maajade sõnumit riiklikul tasandil.
Kohalike elanike ja seadusandjate kahekõneni viimine on austusväärne ylesanne. Looduslike pyhapaikade algatus töötab koos Oxlajuj Ajpopiga, et kaitsta sealseid looduslikke pyhapaikasid. Soovime jagada neid rikkalikke kogemusi teiste eestkostjatega yle maailma.
Lyhifilm maaja pyhapaikadest (hispaania keeles).
Oxlajuj Ajpopi tegevus Guatemala pyhapaikade seaduse loomisel (inglise keeles).
Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) pyhapaikade kaitsmisest (inglise keeles).
Kuvad:
Chu Sagrib’al - maajade pyha mägi, Bas Verschuuren
Oxlajuj Ajpopi juht FelipeComez
Allikas: sacrednaturalsites.org