Fenno-Ugria hõimuõhtute hooaeg lõppes mäemaride tutvustamisega: kylas olid kandlemängijad, kes esinesid Tallinnas, Tartus ja Setumaal, kirjutas Fenno-Ugria.

Tunnustatud mäemari kandlemängijad, Mikräki muusikakooli õpetajad Faina Eðmjakova ja Ljubov Lastotðkina osalesid 23 lehekuud Eestisse saabudes kõigepealt õpitoas koos Eesti kandlemängijaid yhendava Kannelkonnaga.

Nagu tõdes Kannelkonna eestvedaja Tuule Kann, oli hoolimata maride ja eestlaste pillide välisest sarnasusest neid erineva häälestuse tõttu siiski keeruline kokku kõlama panna, sestap tutvustati yksteisele oma rahva kandlemängutavasid ja pillilugusid.

Samal päeval Vanalinna Muusikamajas toimunud mäemari õhtul õnnestus siiski mõned lood ka kokku mängida. Pealtvaatajad sai niiviisi ka vahetu kogemuse, kuidas lapsed vanematelt pillimängijatelt kandlemängu õppisid. Põhirõhk oli aga mäemari kandlemuusikal – kõlasid viisid, mida on mängitud Volga-äärse loona ylistamiseks, noormeest igatsedes, neidude mehele saatmisel ja pulmapidudel.

Mäemaridest, nende maast ja elmast jutustas Faina Eðmjakova kunagine kandleõpilane, Eestis ja Soomes keelealase hariduse saanud ning praegu Helsingis elav Julia Kuprina. Tema aitas ka pillimängijate mäemarikeelsed selgitused sujuvalt eesti keelde tõlkida.

Tallinnast liikusid vanu pillimängutavasid elus hoidvad mäemarid Tartusse. 24 lehekuud leidis Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas aset Volga rahvaste õhtu, kuhu kogunes saalitäis Tartu elavaid soome-ugri rahvaste keeltest ja elmast huvituvaid inimesi.

Lisaks mäemaridele osalesid õhtul ka Tartu kandlemängijad. Akadeemilise poole pealt pidas sisuka loengu Mordva ylikooli ajalooprofessor Jelena Mokðina. Uudistada sai Eestis elava marilanna Jelena Tkatðenko valmistatud niidumari noormeeste rõivaid.

Kuna Eðmjakova ja Kuprina olid 1997. aastal yhed esimesed soome-ugri saadikud Meremäe vallas ning läbikäimine on kestnud tänini, läks seegi kord teekond edasi Setumaale. 25. lehekuud tähistati koos Meremäe valla pensionäridega migulapäeva. Hiljem toimus mäemari õhtu Obinitsa Seto Seltsimajas, kus kylalised mängisid kannelt ja tutvustasid mari kööki.

26. ja 27. lehekuud võtsid kandlemängijad osa Rikka Ivani talu pillilaagrite 10. aastapäeva seminarist. Maridele oli see huvitavaks kogemuseks, sest seminari sisuks oli rahvapillide õppe korraldamine erinevate yhenduste ja asutuste abil, milleks on MTyd, huvikoolid, muusikakoolid ning ka tavakoolid.

Enne tagasisõitu esinesid Eðmjakova ja Lastotðkina veel Pihkva rahvakultuurikeskuses, kus neid võõrustas pärimusryhm Ugrada.

Kandlemäng on mäemaride rahvuslik uhkus, mille tähtsusele viitab kas või see, et tydrukuidki peeti sealmail täiskasvanuiks alles siis, kui nad oskavad hästi kannelt mängida.

Allikas: Fenno-Ugria