Elusolendiliike jääb maailmas yha vähemaks ja vähemaks jääb maailmas ka keeli. Nyyd tuleb uuest uuringust uue selgusega välja, et need kaks kahanemist ei ole omavahel vaid pinnapealse sarnasuse kaudu seotud, vaid on kohati lausa põimunud, kirjutas ERR.
Uuringu koostajad väidavad, et 70 protsenti maailma keeltest kõneldakse just neis paigus, kus ka liigiline mitmekesisus on kõige suurem. Andmeuuring näitab, et piirkondades, kus elurikkus hävib, käib alla ka keele- ja kultuuririkkus, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.
Larry Gorenflo Pennsylvania Osariigiylikoolist ja ta kolleegid kirjutavad Ameerika Yhendriikide riikliku teadusakadeemia toimetistes (PNAS), et kui bioloogide hinnangul kaob meie ajal igal aastal tuhat korda rohkem liike kui yle aegade keskmiselt, siis keeleteadlaste ennustusel kaob sajandi lõpuks 50 kuni 90 protsenti praegu kõneldavatest keeltest.
Elurikkuse ja keelerikkuse ning nende kahanemise seost on tõdetud varasemateski teadusuuringutes, nyydne paistab aga silma senistest suurema yksikasjalikkusega.
Gorenflo sõnul hakkab yha rohkem biolooge ja ökolooge mõistma, et ka inimesed on elurikaste ökosysteemide osa.
Vaata veel: Study links biodiversity and language loss (BBC)
Kuva: kaitsealused orhideed pyha lätte juures. Looduslikud pyhapaigad on põlisrahvaste looduskaitsealad.