Härjapea Koja algatatud omanäolise suitsusauna ehitus kujunes arvatust raskemaks ning venis yhelt suvelt kolmele, kirjutas Maalehes Bianca Mikovitð.
“Täna on selline päev, et sauna ymber ärgu keegi midagi halba isegi mõelgu, veel vähem öelgu,” hoiatas Härjapea Koja vanem Aela Olev kodaliste sauna kõrval kõnet pidades.
Keris sai nädalavahetusel esimese korraliku kytmise ning uksed seisid sel ajal vaevu kinni – nii palju oli huvilistel sinna sisse vaatamist.
Kytmise hõng oli aga nii iseloomulik ja kandus nõnda kaugele, et paksus metsas asuvat majapidamist oli kerge leida.
Pelgalt ihurammuga
Harjumaale Kõue valda kerkinud suitsusaun oli algusest peale erakordne ettevõtmine.
Esmalt taheti kõik tööd ära teha puhtalt ihurammu ja talgutega, teisalt valis mõtte peamine eestvedaja, Mäepõllu talu peremees Aela Olev, oma metsast selleks otstarbeks välja kõige jämedamad haavad. Sellised, millel täismees ei ulata ymbertki haarata.
Talgute korras yles raiutud 4 x 7 m palksaun tehti just haavapalkidest. Saun sai seitsme palgirea kõrgune ja selle tegemisel kasutati rahva mälus talletunud töövõtteid ning järgiti peamiselt Lõuna-Eesti suitsusaunade eeskuju.
Naelte ja kruvide kasutamist välditi, ka lava ehitati toekatest poolitatud haabadest, mis on seatud seinapalkide vahele.
Maavalla Koja vanema Ahto Kaasiku ytlust mööda on see saun koja esimene yhine hoone yldse. “Vanasti esimene hoone oli saun, see pidi saama kiiresti valmis. Meil läks kyll aega, aga valmis saime,” tunnustas ta.
Yhiseid talgupäevi tuli kolme suve peale ligi kuuskymmend. Osalemise rekord kuulub Härjapea Koja vardjale Madis Arrasele, kes käis enam kui pooltel talgupäevadel. “Päevaga pannakse tavaliselt ring palki, aga meil kulus kauem,” tunnistas Arras.
Esialgu loodeti, et talgulisi tuleb rohkem ning ka töö tegelikku raskust ei osatud ette näha. “Nii suurte ja raskete palkide juurde on vaja rohkem mehi, muidu neid ei liiguta,” selgitas Arras.
Diivani mõõtu keris
Detsembris valmis sauna keris, korraliku diivani mõõtu ehitis, kuhu läks poolteist tonni kive ja mida võib kytta poolteisemeetriste puudega. Sestpeale on tulnud kerist tasapisi sisse kytta ning esimese leilini jõuti nyyd.
Sauna ehitust juhatanud Kalle Eller ytles, et kuigi esimesed vihtlejad said sauna ära proovida, kujuneb selle õige iseloom välja aja jooksul. “Septembris saab alles aru, kuidas kõige paremini kytta ja milline on leil,” arvas Eller.
Elleri sõnul on katuse juures kasutatud vana ehitusviisi ning midagi sarnast tema teada Eestis praegu rohkem pole.
Hoone katus on servamata laudadest, mis toetuvad palki õõnestatud pikirenni. Laudu hoiavad koos kaks vastakuti pandud ja otstest kokku seotud latti ning kogu katus vajab enne talve yle pingutamist, et lauad koolduma ei hakkaks.
Kolm pidulikku hetke
Sauna ehituse juures on Elleri sõnul kolm pidulikku hetke: sarikate ylessaamine, esimene tuletegemine kerise alla ning esimene leilivõtmine. Kuidas sellist pidulikku hetke tähistada? Ikka lauluga ja tiiruga ymber sauna!
Laulumees Timo Kalmu oli leidnud arhiivides tuhnides laulu nimega “Olevi ja Anne saun”, mis läks otse kymnesse ja põhjustas natuke nalja, sest ka Härjapea koja vanema Olevi naine on Anne.
“See on meie saunake, kus me vennad vihtelevad, vennanaised nahka löövad,” laulis Timo Kalme ees ja rahvas järel ulja lõpuni välja. “Tuba on köetud toomingal, saun kyll saare halgudella, siiski ei saa sa seda sooja, mis saad Anne armastusest, kahe Kaie kaenalust ja viie Viio vahelta!”
Pärast seda lubati esimene sats lavale ja ylejäänud lõkkel valminud kruubiputru sööma.
Mugavalt mahub vastsesse sauna seitse inimest. Selle õiguse said need, kes olid ehitamisse kõige enam panustanud.
Kuidas leil oli, seda ei tahtnud pisut puutolmused leilivõtjad kohe öelda, kuid kes sauna juba sisse pääses, seda kergesti enam välja ka ei saanud.
“Meie rahvas on ajaga sauna tõelisest tähendusest paljugi unustanud, kuigi saunas käiakse meelsasti ja tuntakse selle soojusest mõnu,” lausus Ahto Kaasik. “Aga saun on ka vaimne koht, mis puhastab hinge ja vaimu ning seega pyha koht.”
Iga saunaline peaks Kaasiku sõnul oskama sisenedes sauna tervitada ja lahkudes tänama. “Sellised saunad nagu see siin aitavad vanadel taigadel ja tarkustel edasi elada.”