Heinakuu lõpus valitsuses kinnitatud Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 väärtustab looduslikke pyhapaikasid. Maastike mitmekesisuse kaitsmisega seoses on rahvusparkide, maastikukaitsealade, parkide, rohelise võrgustiku ja muude maastikuväärtuste kõrval esile toodud looduslike pyhapaikade tähtsus ja ohustatus. Arengukavas on kirjas:
"Eesti maastike yheks haruldasemaks ning samas ohustatumaks osaks on hiied, ristipuud, pyhad allikad, kivid jt looduslikud pyhapaigad. Olles mujal Euroopas valdavalt hävinud, hoiavad need ajaloolised alad olulist osa kogu Euroopa maastiku- ning kultuuripärandist. Probleemiks on pyhapaikade vähene uuritus ja väärtustatus."
Arengukava kohaselt on maastikul kui elukeskkonnal looduskaitselise ja majandusliku väärtuse kõrval ka kultuurilooline (sh teaduslik) väärtus. Rahvusvaheliselt on maastike kaitse tähtsaimaks raamistikuks Euroopa maastikukonventsioon, mille põhimõte on suunatud maastiku erinevate väärtuste säilitamisele, yhendades nii loodus- kui kultuuripärandi.
Looduslike pyhapaikade hoidmisega seotud põhimõtted on sätestatud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) juhendis, mille on heaks kiitnud ka Eesti. Dokumendi kohaselt on looduslikud pyhapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad, kus tuleb kohalike põlisrahvaste tavadest lähtudes kaitsta koos nii looduslikke kui vaimseid väärtusi.
Looduskaitse arengukavas on maastike mitmekesisuse tagamiseks ette nähtud aastani 2020 kokku 33,36 miljonit eurot.
Kuva: Suur Taevaskoda, Remo Savisaar