Keskaega käsitlev Eesti ajaloo värske II köide on põhjustanud meelepaha lugejates ning arusaamatust ajaloolasteski. Arvustused heidavad ette, et uued euroajaloolased on pöördunud tagasi baltisaksa ajalookäsitluse juurde ning eestlastest on tehtud Eesti ajaloo kõrvaltegelased. Isegi muistne vabadussõda on seatud kahtluse alla.

Tundub, et taaskord pakutakse eesti rahva ajaloo pähe vallutajate ajalgu. Nagu raamatu kaanepilt - nii ka sisu.

Postimehes ilmunud arvustusi ja õigustusi:

Lauri Vahtre: vabadusvõitlus siiski oli
http://arvamus.postimees.ee/1122040/

Kalle Kroon: tänaste Eesti ajaloolaste rahvuslikust nihilismist võõra pilgu läbi
http://arvamus.postimees.ee/1120050/

Mart Laar: kui saaks sellest 700-aastasest orjapõlvest lahti
http://arvamus.postimees.ee/1117244/

Marika Mägi: kas eestlastel on Eesti ajaloos mingi roll?
http://arvamus.postimees.ee/1116120/

Marika Mägi: rahvusromantismist loobumine on õige, ent eestlasi ei tohiks muuta statistideks
http://arvamus.postimees.ee/1100600/

Selart: ajaloolased ei pea rahvuslikku identiteeti looma
http://arvamus.postimees.ee/1099954/

Uus käsitlus tõrjub kõrvale rahvusromantilise arusaama Eesti keskajast
http://www.postimees.ee/1099638/

Kuueosalise sarja «Eesti ajalugu» teine raamat «Eesti keskaeg» käsitleb aastaid 1200–1550.

Koostanud ja toimetanud Anti Selart. Autorid Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm ja Heiki Valk.

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, 456 lk, 2012.