Eesti kunstiakadeemia teadusprorektori Mart Kalmu sõnul peegeldab Eesti kaitsealuste mälestiste nimekiri seda, et baltisaksa pärand on selgelt võrreldes Eesti enda pärandiga priviligeeritud, kirjutas ERR.

Laupäeval toimunud vana maamaja päeval arutlesid Eesti vabaõhumuuseumis elmapärandi asjatundjad põliste majapidamiste säilitamise ning taastamise yle. Mart Kalmu hinnangul tuleks vanade maamajade hooldamisel sekkuda nii vähe kui võimalik.

Rääkides sellest, kuidas on võimalik vanu palkmaju hoida ja kaitsa, selgitas Kalm "Vikerhommikule" antud usutluses, et Eestis on suhteliselt tugev riiklik muinsuskaitsesysteem ja kyllalt hästi toimiv muinsuskaitseseadus. Samas on muinsuskaitse tema sõnul tegelikult yks ekspertrežiim, mis tähendab, et sinna on teatud põhimõtete järgi mingeid asju kunagi valitud, "Seal on selles mõttes häbematu disproportsioon, et meil on praktiliselt kõik mõisad kaitse all ja ainult yksikud talud," tõdes ta.

"Kui nyyd vaadata sellest vaatenurgast, kuidas kaitsealuste objektide nimekiri peegeldab Eesti ajalugu, siis me näeme selgelt, et priviligeeritud on baltisaksa pärand võrreldes Eesti enda pärandiga," lisas Kalm.

Kuva: Muinsuskaitseameti heakskiidul langetati hiljuti suur osa ainulaadsest Maardu hiiemetsast. Sealsamas kõrval asub muinsuskaitsealune Maardu mõis, mille remondile on kulutatud miljoneid kroone riigi raha.

Pikemalt kirjutab ERR