Tänavusel hiie väe tunnustamissyndmusel paluti mul sõna võtta kuvavõistluse hindamiskomisjoni esindajana. Ja see polnud päris see, mis olnuks kõnelda fotokonkursi yrii liikmena, kirjutas Loodusesõbras Arne Ader.
Vahva oli olla yhes ruumis inimestega, kes eelistavad eestimaist nii meeles kui ka keeles! Mitte yritus, vaid syndmus. Mitte fotokonkurss, vaid kuvavõistlus. Mitte žyrii, vaid hindamiskomisjon ... Ja pange nyyd hästi tähele - mitte loodusfotograaf, vaid loonakuvaja! Just see viimane hellitas kõrvu otsekui kaunis muusika.
Fotograaf - valguse kirjapanija. Tegelane, kes valguse yles tähendab, jäädvustab. Keeleliselt kaasa mõeldes viitab see eelkõige dokumenteerimisele. Lähed fotograafi juurde ja saad õnnestunud passipildid ... Sedasorti lähenemisviis on yhtlasi heas kooskõlas inglise teadlase söör John F.W. Herscheli omaga, kes 1839. a fotograafia mõiste määratles. Kuvaja – nähtavaks tegija
Kuvaja looming on mõeldud avardama inimhinge. Kuvade vahendusel saab välisest valgusest sisemine – nii näeme yha selgemalt iseennast! Ja loonakuvajatel on täita veel yks eriline missioon: pyyda looduse lugusid ja lumma nii, et syndiv looming aitaks inimestel hoida sidet looduse väega.
Kõneldes kuvajatest, kõneleks me justkui fotokunstnikest. Ent keelelisi juuri taga ajades tuleb ka siia lisada yks ääremärkus. Asi on selles, et syndmusel osalenud emandad ja isandad nimetasid kunstnikke taiduriteks.
Arne Ader, loonakuvaja