Neljapäeval 09.05. algusega kl 10.00 toimub Riigikogu konverentsisaalis Toompea lossis (Lossi plats 1a, Tallinn) konverents
„LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD KUI RAHVUSLIKUD KAITSEALAD – VAJADUSED JA VÕIMALUSED 2008-2020“.
Konverentsil käsitletakse riikliku arengukava „Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“ esimese viie tegevusaasta (2008-2012) olulisemaid tulemusi, järgmiste tegevusaastate (2013-2020) peamisi eesmärke ning nende saavutamise eeldusi.
Syndmuse korraldavad Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskus, Riigikogu looduslike pyhapaikade toetusryhm ja Hiite Maja Sihtasutus.
Osalemiseks saab end kirja panna kuni 30.04. sellel võrgulehel: http://goo.gl/ppnDq
Konverentsi kava ja lisateave: http://www.fl.ut.ee/1182553
Aastatel 2008-2012 toimunud Kultuuriministeeriumi valdkondlik looduslike pyhapaikade arengukava on mõeldud ajalooliste rahvuslike kaitsealade erakorralisteks ja kiireloomulisteks päästetöödeks. Võrreldes teiste loodus- ja kultuurimälestistega on pyhapaigad olnud ajalooliselt eriti ulatusliku ja pysiva surve all ning on ilmselt Eesti kõige ohustatum mälestiste ryhm. 2012. aastal vastu võetud Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 määratles looduslikud pyhapaigad kui olulise osa kogu Euroopa maastiku- ning elmapärandist, mida ohustab vähene uuritus ja väärtustatus. Vähese kaitstuse ning õigusliku määratlematuse tõttu saavad pahatihti kannatada isegi kaitse all olevad hiied. Ilma riikliku tegevuskavata oleks eelolevatel kymnenditel jäädavalt kadumas sajad meie pyhapaigad ning eesti kultuuriruum vaesestuks oluliselt.
Arengukava kaastäitjateks on Keskkonna-, Sise-, Põllumajandus-, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet ning Maavalla koda. Arengukava rakendusasutuseks määratud Tartu ylikool on kaasanud erinevate ettevõtmiste raames lisaks Eesti Maaylikooli, Tallinna ylikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Läti Riia, Kurzeme, Zemgale ja Vidzeme planeerimispiirkonnad, Rahvusvahelise Looduskaitseliidu jpt välis- ja kodumaiseid asutusi ja yhendusi.
Eelmise viie aasta peamiste saavutustena programmeeriti pyhapaikade andmekogu, koostati väliuuringute metoodika, korraldati avaliku arvamuse uuringud, valmis pyhapaikadega seotud õiguskorralduse analyys ning seadusemuudatuste eelnõu. Algasid pyhapaikade kaardistamiseks ja inventeerimiseks mõeldud väliuuringud. Eesti sajakonnast kihelkonnast jõuti pyhapaigad kaardistada viies.
Ettevalmistamisel on looduslike pyhapaikade arengukava aastateks 2013-2020, mille peamine ylesanne on teha pyhapaikade kaitsmist võimaldavad seadusemuudatused, kaardistada ja inventeerida pyhapaigad ning võtta need kaitse alla. Sellest tööst sõltub, kas suur osa Eesti maastike ja rahvuskultuuri jaoks yliolulistest paikadest ja traditsioonidest säilib ka tulevaste põlvedeni.
Looduslikes pyhapaikades (hiied ja muud pyhad looduspaigad nagu kivid, puud, allikad, koopad jm) on syviti põimunud Eesti loodus- ja kultuuripärand ning põlisrahva soome-ugrilik keskkonnahoidlik eneseteadvus. Viimasel kymnendil on Eestis ja samuti rahvusvahelistes koostöövõrgustikes (IUCN, WWF, Sacred Natural Site Initiative jt) kujunenud arusaamine, et looduslikud pyhapaigad on inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad, mida tuleb kaitsta põlisrahva tavadest lähtudes.
Eelmine looduslike pyhapaikade arengukavale pyhendatud konverents toimus Tallinnas 2005. aastal. Toonase syndmuse lehekylg.
Kuva: lauluring Taevaskojas Uma pido tule syytamisel 2010. a. Heigo Mägi