2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel on 2000. aasta loendusega võrreldes taara- ja maausuliste arv pea kolmekordistunud. Samas on suure osa toetajaskonnast kaotanud luterlased, katoliiklased ja babtistid. Usklike eestlaste arv on aga selle ajaga kahanenud tervelt 35096 inimese võrra ehk 19,37%.

Kui 2000. aastal oli vähemalt 15-aastaste eestlastest hulgas 181 229 usklikku (19,48%), siis 2011. aastal vaid 146 133 (16,19%).

Kõige enam on järgijaid kaotanud luterlased, kelle kogudused on kahanenud 41027 inimese võrra (-28,16%). Arvukus on vähenenud ka babtistidel 1057 (-22,47%) ja katoliiklastel  422 (-24,31%). Paartuhat eestlast on aga pöördunud vene õigeusku (2068 inimest, +11,14%).

Arvatavasti oleks luterluse ja õigeusu toetajaskond olnud rahvaloendusel veelgi väiksem, kui statistikaamet oleks olnud kysimuste esitamisel erapooletu. Paraku pakuti inimestele valikuks esmalt luterlust ja õigeusku ning seejärel ylejäänud usundeid.

Yldise usuleiguse taustal paistab silma taara- ja maausu järgijaskonna kiire kasv. Kui 2000. rahvaloendusel pandi kirja 1058 eestlasest taara- ja maausulist, siis 2011. aastal 2941 ehk pea kolm korda enam (+177,98%).

Eesti oma usundite toetajaskonna kasvu on näidanud ka varasemad avaliku arvamuse uuringud. Nii on maausku kõige sydamelähedasemateks usunditeks pidavate inimeste osakaal eestlaste hulgas kasvanud aastatel 2002-2011 seitsmelt protsendilt kaheksale. Kuivõrd maausk on lahutamatu osa maarahva keelest ja elmast, järgivad maausu tõekspidamisi ja tavasid mingil määral kõik eestlased.  2010. aastal toimunud avaliku arvamuse uuringu andmetel peavad yle poole eestlastest omaks ka maausulist usutunnistust - "pean pyhaks esivanemate põlist pärandit ja loodust ning järgin võimalusel vanu rahvausu kombeid". Kuna eesti keeles tähistab sõna usk eelkõige võõramaiseid õpetusi ning sõna maausk võeti kokkuleppeliselt kasutusele alles poole sajandi eest, ei soovi esivanemate pärandi järgijad end tavaliselt maausuliseks nimetada.

Rahvaloenduse andmed on yldjoontes kooskõlas ka Eurobaromeetri 2005. aasta uuringu andmetega. Siis selgus, et 16% Eesti elanikkonnast usub ainujumalat, 25% on ateistid ning 54% usuvad muid vaimseid jõude.

Allikas: Statistikaameti rahvaloenduse andmed