Eesti pyhade kivide hulgas moodustavad omapärase ryhma liukivid. Need on loomuliku siledapoolse kallakuga rändrahnud, mida on võimalik kasutada liu laskmiseks, kirjutas Loodusesõbras Ahto Kaasik.
Liukivid on muidugi laste lemmikud. Nagu kiikumisel nii ka liulaskmisel saadav hoog tundub mõnus ja seda tahaks ikka ja jälle kogeda. Seepärast võibki liukivide ymbruskonnas elavatelt põliselanikelt kuulda, et lapsepõlves on seal korduvalt oma pyksi- ja seelikutagumikud läbi kulutatud. Tõsi, mõnel pool on liukivil liu laskmiseks kasutatud ka väiksemat õhemat kivi või vana pange.
Liukividel on oluline tähendus ka täiskasvanutele. Mõnegi juures on tavaks, et iga kylaline, kes liukivi juurde satub, peab ka liugu laskma. See toob õnne nii lähedalasuva pere rahvale, aga ka liulaskjale endale.
Liukividel on veel yks vägi, millest palju ei kõnelda. Esiemad on käinud liukividel siis, kui oodatud pisipere ei tahtnud kuidagi tulla. Kui lasta palja taguotsa peal kadakaoksal kivil liugu, jääb naisterahvas kergesti käima peale. Seda tuleb teha soodsal ajal, näiteks täiskuu neljapäeval ning tingimata salaja. Taia tegemise järel on kohane jätta kivile and. Selline taig on aidanud vanasti ning kuuldavasti on ka tänapäeval nii mõnigi last lootev pere saanud liukivilt abi.
Tänavune Roheliste Rattaretk viib mööda Emumäel asuvast Salla liukivist. See on 4,5 m pikkune ja yle meetri kõrge hallikas rändrahn. Kivi ligikaudu 45 kraadi all maapinnani laskuval idakyljel võib näha liu laskmisest tekkinud heledamat jälge. Hea tava nõuab, et iga kylaline peab kivilt liugu laskma.
1978. aastal on kohalik vanainimene kõnelenud Eesti rahvaluule arhiivi töötajale: „Igayks, kes tuleb, peab sealt kivilt liugu laskma. See on komme. Kalevipoja kanna jäljed on seal peal. Aukudes ohverdati.”
Kivi harjal asub kymmekond väiksemat lohukest. Selliste ymarate ja siledapõhjaliste lohukestega kive on Eestis teada ligi kaks tuhat. Varem peeti neid ekslikult ohvrikivideks ning nõukogude ajal sama põhjendamatult kultusekivideks. Senised uuringud pole leidnud kivide lähedusest midagi, mis viitaks lohukeste tegemise või kasutamise otstarbele. Ilmne on vaid see, et kividel on inimeste loodud lohukesed ning nende kivide läheduses leidub tuhande kuni kolme tuhande aasta vanuseid põlluharimise jälgi.
Salla liukivi on yks väheseid lohukive, millele on teadaolevalt ande viidud. Seetõttu sobivad liukivist tehtud ylesvõtted hästi ka tänavusele Hiite kuvavõistlusele. Võtke fotoaparaat kivi juurde kaasa ning pyydke selle väge ja lumma ka teistega jagada.
Hiite kuvavõistluse lehekylg: http://www.maavald.ee/kuvad/
Kuva: pille Porile. Parim pyhapaikadega seotud tavade ylesvõte – “Hiiesõber Lalli Liukivil”
Liukivi Muhumaal Lalli kylas. Ka Maavana kivi või Kivivana, kust sajandeid või enamgi on liugu lastud ning õiget väge saadud. Suurepärane rahvavalgustaja ja hakkaja hiiesõber Martin Kivisoo näitab vihmast ilma trotsides head eeskuju, kuidas mingile murele või tõeliselt soovitule keskenduda, et Maavana saaks asja kordamineku eest hoolitseda. Eeskuju oli nakkav ja nii mõnigi jätkas rännakut mööda Tihuse pärimuskultuuri rada porise pyksitagumikuga. Vana kombe kohaselt olevat aga liugu lastud palja istmiku peal.