Pyhäl Võhandul om kolm nimme. Pyhäjõgi om selgele lisanimi: om annõt joba olõman nimega jõõlõ tuuperäst, et tä om pyhä. Nimi Võhandu om sõski vana nimi kõgõ jõõ jaos.
Jõõviirse Võhandu kylä nime omma edimäst kõrda kirja pandnu poolakõsõ 1582. aastal: Wiehandt. 1627. aastal kirotõdi Liinamäel Wiehandt Kuella ja Kärgula mõisa jõõviirse talo võeti kokko nimega Wohanda Kuella. Kylänime ommaki edimädse, kon jõõ seo nimi vällä tulõ.
Ammõtligu kaardi pääle pand’ seo jõõnime edimäst kõrda krahv Mellin 1798. aastal: Wöhhando Fluss, Pyhhajöggi.
Võhandu nimi näytäs peri ollõv õdagumeresoomõ keelevormist: Soomõn ja Kar’alan tundas sõnna vihanto, miä om sugulusõn sõnaga vihreä ’rohilinõ’ ja tähendäs niity, likõ maa pääl kasujat mõtsa vai muud likõt ja ramsa kasumisõga kotust. Sääne nimi sobis taalõ jõõlõ alan- ja ka mäelpuul Vagula järve, kon jõõviir om häste suunõ.
Räpinä kandin om jõkõ tunnõt tõsõ nimega: Võu, Võujõgi. Sakslasõ omma taad nimme kirotanu päämidselt Woo-Fluss, a mitte kunagi olõ-i kirotõt Võukylä nimme Woo-algusõga, iks Woiakulla, Woikula, Wangella, Waikyll jne.
Woo omgi vast sakslaisi lövvet viis Võu jõõ nime kattõ vabahelly edesi anda – lihtsäle pikä «o» kõrral olõssi nä kirotanu Wo.
Hoobis alguperäne nimi või olla alalõ pysyny kylänimen Võõpso/Võõpsu ’Võu suu’. Jõõnimme Wop and edesi Hondiusõ kaart 1627. Viil om jõõnimme kirotõt Webbecke (vrd Imäjõgi – Embecke), jõõnimi om seen ka Võõpsu vinnekeelitsen nimen Выбовка.
Midä jõõnimi Võu vai sõs *Võõp vai *Voop tähendäs, tuu olõ-i siski teedä. Ku otsi võrdlust vanõmbast uurali keelevormist, sobis võrrõlda saami algkeele sõnaga *vooppeje, miä tähendäs Lapimaal fjordi, jõõsuuga lahtõ, a või tähendä ka säänest jõõsuud, kohe om hää laivuga sisse tuulõvarju sõita.
Saarõ Evar, kotussõnimmi uurja
Kuva: Punnikylä kuup Võhandu veeren Leevaku lähkyl. (Võromaa Muusõumi pilt)