Ma olõ iks mõtõlnu, mis vai kes om tuu joud, mis köyt Võromaa ytes tykys. Kats aastat tagasi Vana Võromaa kaarti kaiõn sai ma arvo, et vastus om jo perädy lihtsä ja illos. Seo om Võhandu jõgi.
Tä om pyhä, om jovvulinõ, om salahuisi täys ja Eestimaa kõgõ pikemb. Võhandu jõõl om pall’o juttõ ja om tähtsä, et õkva taa jõõ sängy piten omma siiä tulnu mi edevanõmba, kes naksi tan ummamuudu elämä. Ellivä ja pyhendivä ummi palvit jõõlõ. Sääne om väiku sissejuhatus III Uma Pido mõttõlõ ja olõkilõ.
Tuuperäst om mul hää tunnista, et seokõrdsõ Uma Pido laulukavan om hulga laulõ, mis omma nii palvõ ku pyhendyse, a mitte õnnõ.
Kavan om laulõ imemaast hummogupalvõni, naisi vastavaidlõmisõst puupää rok’n’rollini nink Ilvesse Aapo ja Määri Andrese vahtsõnõ popurrii võrokeelitsist hittlaulõst.
Seol pidol om egäl võrokeelitsel laulul jutusta uma lugu. Pido laulukava köytjäs om neli rahvalaulu nellä võimsa iistlauljaga, kulminatsioonis Gutslaffi ja Kaalepi sõnno perrä kokko säet sõnominõ «Pikse palvõ».
Om hää miil, et seokõrd mängvä mi pidol Randvere Jaani juhatusõl orkestri ja Uma Pido bänd.
Uma esierälidse kõla ni vällänägemisega tekytäs kimmäle põnõvust III Uma Pido pill – kivipill.
Kivipilli hely ja kõla ni pido kujondusõn tarvitõdu vesiratta, kapstatynny ja kivi köytvä ytes Uma Pido kontsõrt-lavastusõ pildilidse ja kunstilidsõ poolõ.
Esierälises pyhendyses mi maalõ ja rahvalõ tulõ Uma Pido aigu võrokõisi lipu õnnistaminõ. Rahva rõõmus ja tandsus kytvä õdagu pilli tulitsõs Põldsepä Margus ja ansambli Untsakad.
Hää rahvas! Mul om hää miil kutsu teid III Umalõ Pidolõ! Tulkõ yten laulma ja rõõmsalõ kuun olõma!
Teid uutva tuhandõ laulja, ummamuudu koorijuhi, kriuksuga pillimängjä, kipõ tandsja ja mahlaka iistkõnõlõja. Ooda teid!
Tagamõtsa Tarmo, Uma Pido välläsäädjä
Kuva: Tagamõtsa Tarmo. (Hoobi Kätlini kuva)