Tarto ylikooli välläkaibja omma päält nädäli Väimälä ja Tsolgo vaihõl Mõrgi liinamäke ehk Kuningamäke kaibnu, et selges saia, kavva sääl om elety, kirotas Uma Lehes Harju Ülle.
11. aastagasaal, viikingiao lõpun om Kuningamäel viil elo käyny: taad näytäse kirjuga potikilda. «Kuna tan elo algus om olnu, tuud näytäs hydsepruuv,» ytel välläkaibmiisi juht, aoluulanõ Valgu Heiki. Varatsõmba hydseproovi perrä om elety sääl joba 6.–8. aastagasaal.
Kost om Kuningamäe nimi tulnu? «Rahvajutt kõnõlõs kylh, et Roodsi kuningas om sööny seo mäe pääl, a tuu jutt om vast päält Roodsi aigu mano tulnu,» arvas’ Heiki. «Tiidmine, et tan om kuning eläny, om vast tuhat aastat põlvõst põlvõ edesi länny. Kuningas ehk paiklik päämiis ja timä hõim elli tan 300–500 aastakka.»
Mõrgi Kuningamägi oll’ köydedy Võhandu viitiiga, olnu kauba kokkoostmisõ systemin: «Naha ja muu kauba lätsivä Pihkva järvele, edesi suurõ Pihkva turu pääle ja viikingide kätte,» ytel’ Heiki.
Arvada jäeti Kuningamägi maaha sis, ku tõsõki viikingiao kaubateiega köydedy liinamäe Võromaal. «Truuta, Paloveere, Rõugõ kah – ku vyrst Jaroslav läts Tartolõ tšuudõ vasta (1030. aastaga ymbre – UL), sis paloti tuu sama sõaga kõik nuu liinamäe maaha,» selet’ Valgu Heiki.
Mõrgi liinamäke uuriti katõst kotussõst. «Valli tuu otsa puhastimi vallalõ, midä buldooser 1975. aastal tii pääle tougas’ – Kirovi kolhoosil oll’ sis hää autoga peomoona mäe pääle vitä,» selet’ Valgu Heiki. Buldooser lahksõ valli peris kõvastõ.
«Tahtsõmi tiidä, mitu ehitysjärku liinamäel om,» ytel’ Valgu Heiki. «Päämise valli pääl om kats tykky ja õkva valli pääl om elämine nätä: maa seen omma koldõkivi ja potikilda. Tuu kihi all om suur palamise kiht: kolmõ meetri laiudsõlt paksu hydse. Sääl om olnu valli pääl kindlustus, miä om sis maha palanu.»
Tõnõ kaibmiskotus oll’ linnusõ hoovi pääl, midä buldooser es putu. «Sääl om yts väega põnnõv kotus: must mulk, palanu kivvõ täys,» ytel’ Valgu Heiki. «Sääl om ka pall’o potikildõ ja eläjäluid. Tuu om vast olnu määnegi tarõalonõ kuup, kon om söögikraami hoitu. Setomaal omma viil parhillagi alalõ sändse lihtsa maasse kaivõtu mulgu põrmandu all, 60-70 cm sygävä.»
Lehekuun kaibsõ Valgu Heiki uurmispunt ka Paloveere liinamäke Vahtsõliina kihlkunnan. Seo suvi om näil plaan viil minnä kaibma Uandi liinamäke Otõpää lähkyl. Valgu Heiki ytel’, et Otõpää ja Rõugõ omma olnu Lõunõhummogu-Eesti kõgõ tähtsämbä kandsi, kon om järjest elo käyny.