Tänavusele Maavalla hiite kuvavõistlusele on kodumaiste looduslike pyhapaikade ylesvõtete kõrval oodatud ka laias ilmas jäädvustatud pyhapaikade pildid. Et pyhapaiku leidub ka piiri taga, veendusime hiljuti Rootsis Gävleborgi maakonnas toimunud reisil. Rootsis on teada ysna palju liukive ning sageli asuvad need vanade matusepaikade juures. Ka meie kylastatud Järvsta liukivi ymbruses asub viikingiaegne matuseväli, kirjutas Ahto Kaasik ajakirjas Loodusesõber.

Väidetavalt on liukivide kasutamine ammu lõppenud. Ometigi on Järvsta kivil selgesti näha värsked liulaskmise jäljed. Läikivates liujälgedes ei kasva samblikke, mida võib näha ylejäänud kivil.

1920. aastatel on kirja pandud pärimus, mille kohaselt pesid naised Järvsta liukivi pyhade ajal seebi ja harjaga. Kivi muutvat sellel liugu laskvad naised viljakaks ning seetõttu tuleb just naistel kivi eriliselt austada.

Arheoloogiaprofessor Juris Urtans väidab, et Lätis on talletatud liukivide kohta rahvapärimust, kuid teada pole yhtegi liukivi. Eesti-Rootsi-Läti pyhapaikadehuvilise reisiseltskonna hulgas olnud Riia naisajakirjanik aga jutustas, et tema sõbrannale näidati liukivi Tatrates toimunud reisil. Seal kõneldud ka, et kaks liulaskmist tagavat naisele kaksikute synni. Oli see juhus või tagajärg, kuid peale liulaskmist olla jutustaja sõbranna käima peale jäänud ning varsti syndinud ka kaksikud. Sarnaseid lugusid on kuulda ka mõne Eesti liukivi kohta.

Maavallas on meil andmeid mõnekymnest liukivist. Yhte neist, Virumaal Sallas asuvat liukivi, kylastas lehekuus toimunud Roheliste rattaretke rahvas. Vihmasest ilmast hoolimata tegi nii mõnigi julge seal oma kiviliu ära.

Hiite kuvavõistlusele on saabunud esimesed ylesvõtted. Vaata saadetud kuvasid, tutvu võistluse tingimustega ning osale samuti: http://www.maavald.ee/kuvad/