[text]
Täna on

t_ersalipp.gifMordvamaa pealinnas kogunes mõne päeva eest ersa rahva neljas kongress, mis nõudis oma otsuses ersade tunnustamist rahvana ja loobumist halvustavast nimetusest "mordvalased".

Erzjan' Inekužo avamisel mängis ansambel Toorama, tähtsamad ersa rahva juhid pidasid kõnesid. Syndmusel osales umbes 60 saadikut, vahendas .

Ersade ees esinesid injazor ehk ersade vaimne ja poliitiline juht ning ersa keele päästeyhingu esimees Kšumantsjan' Pirguž (Grigori Mussaljov), kongressi  täitevkomitee aseesimees Erjuš Vežai (Boris Jerjušov) ning ersa eepose "Mastorava" autor Aleksandr Šaronov, kes kuulusid koos sõltumatu ajalehe Erzjan Mastor peatoimetaja Jevgeni Tšetvergoviga ka kongressi juhtnõukogusse.

Kongress võttis vastu otsuse, milles on märgitud, et ersade vähenemine 300 000 inimese võrra viimase veerandsaja aasta jooksul on suur rahvuslik õnnetus, millele võimud kahjuks piisavat tähelepanu ei pööra.

Ersa kongress märkis, et nii Vene keskvalitsus kui ka kohalikud võimud tegutsevad Mordvamaal  põhiseaduse vastaselt ersade venestamiseks. Viimase 15–20 aasta jooksul on ylevaltpoolt loodud libayhenduste võrk elanikkonna venestamiseks ning yhiskondlike algatuste summutamiseks.

Otsuses märgiti sedagi, et võimud ei lubanud ersa rahva poolt valitud saadikuid mullusygisesele soome-ugri maailmakongressile.

Kongress möönis, et ersa keele kõrvalejätmine koolist ja kultuuriasutuste tööst rikub nii rahvusvahelisi kui ka Venemaa õigusnorme. Nõuti ka enam ersakeelset ajakirjandust.

Nimetus "mordvalased" tuleks kongressi resolutsiooni kohaselt tunnistada vananenuks nagu on tunnistatud votjakid (udmurdid), tšeremissid (marid), permjakid (komid) ja loparid (saamid). Ersad tuleks lisada rahvuste nimekirja ja lugeda neid yles ka rahvaloendusel.

Kongress pani pahaks, et poolemiljonilise rahva kohta kasutatakse selliseid sõnu nagu subetnos, hõim või etniline ryhm.