Narva jõe ääres elasid inimesed juba kiviaja lõpus. Tartu ylikooli muinasteadlased on viimastel aastatel avastanud mitu tõenäolist asulakohta, aga hiljuti kaevati välja kiviaja lõpust pärit kylakalmistu, kirjutas ERR.
Nöörkeraamika ajajärguks nimetatakse aega 2900 kuni 2000 aastat enne meie aega ehk siis 4 kuni 5 tuhat aastat tagasi. Narva-Jõesuus leitud asulakoht ja suur kalmistu on suurim seni Läänemere idapiirkonnas avastatud tõend kiviaja lõpu inimeste tegevusest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kui seni on selle perioodi hauad, mis Eestis välja kaevatud, olnud yksikud - me ei tea, kus elati ja kuidas paiknesid kalmistud nende elupaikade suhtes -, siis siin oleme välja kaevanud kiviaegse kyla ja need hauad paiknevad selle kyla serval. Ma loodan, et tekib mingi systeem, mille järgi me saame tulevikus olemasolevate haudade järgi kindlaks teha, kus paiknesid asulakohad ja asulakohtade järgi selgitada, kus paiknevad hauad," selgitas TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi professor Aivar Kriiska.
Yle nelja tuhande aasta vanad inimluud on säilinud halvasti, aga hauda kaasa pandud esemete seas on erakordseid leide.
"Nendele inimestele on kaasa pandud toonaseid huvitavaid esemeid. Hauast on leitud yks kivikirves ja kolm keraamilist peekrit. Seni on leitud vaid yks taoline peeker, nii et on võimalus senisest põhjalikumalt uurida seda ajajärku Eesti ajaloos," rääkis Kriiska.
Kuva: leiud Narva kalmest
Allikas: ERR