Ersa rahvas kogunes karusepäeval 13.07. yle kolme aasta taas suurpalvusele, mida peetakse põlise tava järgi Bolšeignatovski rajoonis Tšukalõ kyla lähistel maalilisel aasal.
Palvepyha algas ersa muistse kuninga Tjuštja sarveheliga, mis kutsus rahva pyha kynka ek maar'i juurde. Ersade vaimne juht, injazor Kšumantsjan' Pirguž (Grigori Mussaljov) tervitas kohaletulnuid, syydati suur kyynal, kirjutas Fenno-Ugria.
Maar'ile kutsuti teisest ilmast ka kõik ersa rahva kangelased: 13. sajandi vyrst Purgaz, 1612. aastal nogaide vastu võidelnud tatarlaste vyrst Bajuš Razgildejev, 1670. aasta talurahvasõjas võidelnud nunnast kasakajõugu pealik Erzamasson Olena (Arzamassi Aljona), sama aja ersa vabadusvõitleja Akai Boljajev, 1804.–1810. aasta terjuhhanide vabadusvõitluse juht Kuzma Aleksejev, 20. sajandi algul tegutsenud kuulus skulptor Stepan Erzja.
Ymber pyha mäe talutati hobune, kes on ersa myytide kohaselt peajumala Ineškipazi kingitus. Seejärel võtsid inimesed kätest kinni ja liikusid muusika saatel suures ringis.
Eestis elav ersa rahvajuht ja yhingu Sjatko esimees Natalia Abrosimova luges ette president Toomas Hendrik Ilvese tervituse.
Ilves rõhutas oma tervituses, et oma rahva unistusi ja lootusi saab ellu viia vaid rahvas ise, koos mõeldes ja tegutsedes. "Nagu paljude rahvaste lugu kinnitab, saavad ka kõige võimatumana näivad soovid yhte hoides teoks."
Palvepyhale saatis tervituse ka Maavalla koda ning samal ajal Võrumaal Karulas toimunud iga-aastasel karusepäeva pyhal pöörduti nii ersa kui ka maarahva jumalate poole.
Inimesed osalesid pyhal söömaajal ja korraldasid kirveviskamis-, maadlus- ja kännutõstmisvõistlusi. Korraldati ka kauneimate rahvarõivaste võistlus. Esines lauluryhm Toorama.
Muistsel ajal korraldati Rasken Ozksi yks kord 20–40 aasta tagant ja pidu kestis mitu päeva. Pärimuse kohaselt on korraldamispaika maetud umbes 11 000 sõdalast, kes hukkusid võitluses nogaide vastu. 370-aastase vaheaja järel taaselustasid ersad vana tava 1999. aastal Kšumantsjan' Pirguži eestvedamisel.
Allikas: Fenno-Ugria