[text]
Täna on

t_Viljandi folk 26.gifNeljapäevast pyhapäevani (25.-28.07.) toimub Viljandis järjekordne pärimusmuusika pidu, mis tänavu kannab nime Pyha myristus. Syndmus on pyhendatud erinevate rahvaste tavandile. Pulmade ja muude pyhade kombestik ja muusika  jõuab huvilisteni arvukatel esinemistel, õpitubades ja filmiesitlustel. Allpool väike valik maarahva asjust, mida syndmusel leida võib.

Meestelaulutuba, juhatab Ando Kiviberg
26.07. kell 11.00 Suure Venna kõrtsis Turu 4

Meestelaulutoas saab jätku igasuvine kokkusaamine ja laulmine kõigile poisikolgatsitele ja mehemyrakatele, kes tahavad omakeskis veidi myhiseda, vuntsi keerutada, sygada habemetyykas lõuga ja jagada mõnd esiisadelt päritud tarkust või meestenalja, mõtteid ja väge.
Tulge ja olge - iga mees on võrdne teisega. Võib laulda, mis mõttes ja sydamel - olgu seal siis töö, peenike linnapreili, meri, mure või koguni kaheksa kannu kanget mõdu.
Õppida soovijail soovitame võtta yhes paber-pliiats või salvestusaparaat.

NB!
Naised sellesse õpituppa ei pääse!
Videosalvestus ei ole lubatud!


Eesti pärimusmeditsiin - looduse maagiline jõud, Alar Krautman
26.07. kell 12.00 Aida väikses saalis

Hiina pärimusravi tunnevad paljud ja Tai mudi on pea iga eestlane proovinud. Meie esivanemate tarkusi maast, loodusest ja inimesest tuntakse Eestis siiski vähe. Alar Krautman, Eesti pärimusravi asjatundja ja õppejõud ytleb, et Eesti pärimuse aluseks on usk, et loodus on hingestatud. Looduses on vägi ja teadmine, mis on aluseks kõikide eesti pärimusravi tarkustele. Alar tutvustab oma ettekandes lähemalt järgmisi eesti pärimuse võtteid: käelised raviviisid, loomsed raviviisid (kaanid, mesilased, ussid), saun ja saunaravi, sõnavägi ja loitsud. Samuti räägib ja näitab Alar vana-eesti massaaži ehk soonetasumise võtteid.


Pulmatavad, Ahto Kaasik
26.07. kell 18.00 Aida väikses saalis

Esivanemad on öelnud, et pulm on inimese elu tähtsaim syndmus. Abielludes algab inimese päris elu. Seejuures on pulm justkui kooselu õrn ja tundlik seeme, millest kasvab välja abieluõnn. See, kas ja kuidas pulma peetakse, milliseid tavasid ja mismoodi järgitakse, kuidas seal end ylal peetakse, see kõik mõjutab järgnevat elu: loob tervist, õnne, jõukust, yksmeelt ja lapseõnne.
Meie põlised pulmatavad on tõenäoliselt vanad aastatuhandeid. Sarnaseid tavasid järgitakse hõimurahvaste juures ning on järgitud mujalgi. Vanad tavad on paljude põlvede jooksul järgi proovitud ja tõestanud oma häädust.
Pulmatavad pole tyhi kombetäitmine või vaatajatele suunatud etendus. See on yhine loomine. Kuigi aegade jooksul on pinnapealsemaks muutunud inimesed hakanud tavasid naljana võtma või hoopis unustanud, on neil sygav vaimne tähendus ja eesmärk. Kõik pulmatavad on mõeldud yhel või teisel moel noorpaarile abieluõnne looma. Õpitoas uurime olulisemaid pulmatavasid lähemalt.


Raadioööylikooli avalik salvestus. Tavaline elu. Vaatame tavade sisse, Ahto Kaasik
26.07. sydaöösel vastu 27.07. Aida väikses saalis

Mida tähendab eestlaseks olemine? Olla juuripidi seotud oma maaga, kõnelda oma keelt, teada pere- ja kohapärimusi, tunda oma kodumaad ja maailma nii nagu ykski teine rahvas ei tunne, kanda edasi esivanemate teadmisi, oskusi, väärtushinnanguid ja hoiakuid, järgida esivanemate tavasid. Tavad kannavad järjepidevust ning seovad meid kindlalt esivanematega. Tavade järgimine tugevdab pere- ja kogukondi. Tavadesse on kirjutatud tähendused, teadmised ja jõud, mis kanduvad edasi iseenesest ja käivituvad iga kord, kui me mingit tava järgime.
Paljugi sellest kestab iseenesest, kuni maailm muutub ning side pärandiga muutub õhukeseks ja katkeb. Me elame ajal, kus paljud iidsed tavad on katkenud eelmises-yle-eelmises põlvkonnas või kestavad veel edasi pereringis. See on aeg, kus vaetakse põlisrahvaks olemist või sulamist teiste rahvaste sekka teiste traditsioonide kandjaks. Tavade tähenduse ja mõju yle mõtisklemine, nende uuesti mõtestamine muudab meid kombetäitjatest loojateks, kes loovad iseenda tähendust, kohta ja saatust.
On aeg, kus peame eneselt kysima, mis on pulmade, varrude, matuste, jaanitule, munavärvimise, liulaskmise, allikalkäimise, teretamise ja sadade ja tuhandete teiste tavade tähendus mõte ja eesmärk.
Koos Ööylikooli kuulajatega hakkab seda kysimuste lõngakera harutama rahvapärimuse ja pyhapaikade uurija Ahto Kaasik.


Pyhad paigad ja ajad, Ahto Kaasik
27.07. kell 10.30 Aida suures saalis

Maastikul ja ajas liikudes jõuame ikka ja jälle pyhani. Kas oskame pyhadust märgata, mõista ja sellesse tervislikult ja õnnestavalt suhestuda?
Eesti pärimuslikku maastikku ja kalendrit ilmestavad kihelkonnast kihelkonda ning kuust kuusse pyhad paigad ja päevad. Inimese eluringis synd, abiellumine ja surm, aastaringis looduse muutumisega seotud tähtpäevad, maastikul looduslikud pyhapaigad, saunad ja matusekohad on põliselt pyhad. Pyha on nähtusena justkui emapuu või tugiraam, mis koondab ja taasloob traditsioone, tõekspidamisi, teadmisi, elujõudu ning pere- ja kogukonda. Pyhade paikade ja päevadega seotud pere- ja kogukondlikud tavad moodustavad olulise osa maarahvaks ja eestlaseks olemisest. Töötoas arutame pyha tähenduse yle ja uurime sellega suhestuvaid olulisemaid tavasid.


Rein Marana filmid „Hiite lummus“ ja „Looduslikud pyhapaigad Eestis“. Filmid juhatab sisse Ahto Kaasik
27.07. kell 12.00 Aisa suures saalis

Hiite lummus, 60 min, 2013
Filmirännak viib vaataja eestlaste loodus- ja pärimuselma pyhadesse paikadesse – hiitesse. Hiit kaitses maarahva usundikombestik ning sealne loodus sai puutumatuna areneda. Seetõttu on kujunenud igast hiiest kohaliku ilmastiku-, mullastiku- ja veeolude mõjul omanäoline elutervik. Paljud hiied on hästi säilinud tänaseni, ent mõnest on alles vaid yksikud märgid maastikus. Filmis avaneb samm-sammult meie peamine rikkus – meid ymbritseva loodusliku elu mitmekesisus. See on rikkus, mille väärtust me tasakaalukuse ja sisemise väe allikana kaugeltki alati ei mõista. Selle rikkuse tajumise ning soome-ugrilaste boreaalse elutunnetuse omapära on midagi niisugust, mida tasub enesele teadvustada ka tänapäeva tormakas eluvoos.

Looduslikud pyhapaigad Eestis, 45 min, 2013
Eestis on teada yle 800 hiiepaiga -- muistse loodusliku pyhamu, yle tuhande pyhapuu, ohvrikivi, raviallika ja muu loodusliku kultusobjekti. Kuidas on jõudnud nende tundmine tänapäevani? Kui palju neist teatakse? Kuidas neisse suhtutakse? Mil viisil mõtestatakse? Omavad nad nyydisaegse inimese jaoks mingit tähtsust ja kui, siis missugust? Selle yle mõtisklevad looduslike pyhapaikadega tegelevad uurijad ning teadlased. Filmis esinevad Rein Einasto, Mall Hiiemäe, Ahto Kaasik, Tõnis Lukas, Jüri Metssalu, Jaanus Paal, Mari-Liis Remmel, Uudo Timm, Kadri Tüür, Heiki Valk.

Kõik õpitoad: http://www.folk.ee/festival/2013/et/programm/opitoad

Regilaulutoad http://www.folk.ee/festival/2013/et/programm/regilaulupesa

Folgi avaleht http://www.folk.ee/festival/2013/et/