Muinasteadlane Mari Tõrv tutvustab Eesti Rahva Muuseumi ajaveebis Virumaalt Kukruselt avastatud naise matusesäilmeid.

Noppeid yhe väljapaneku loomisloost: oled see, mida sööd

Raamatulettidel on meetrite viisi raamatuid, mis õpetavad meid sööma. Soovitusi, mida, millal ja kui palju syya, leiab tuhandetest blogidest. Ylemaailmsete toidukettide kiuste on viimastel aastatel hakatud propageerima värsket omakasvatatud kraami. Potipõllundus Tartu ja Tallinna magalate rõdudel, puitrajoonides ja mujalgi õitseb. Kõik kokkavad. Yhesõnaga, toidul on meie elus tähtis roll. Me ei söö yksnes selleks, et ellu jääda, vaid toit on osa meie enesemääratlusest, meie kultuurist. Kodumaalt eemal olevad eestlased igatsevad siinseid piimatooteid – jogurtid, kohukesed, hapukoor –; samuti soolaheeringat ja hapukapsast. Ilmselt võib igayks seda nimekirja meelepäraselt laiendada. Pisut utreeritult võib öelda, et oleme see, mida sööme. Teisiti pole see olnud ka minevikus.

Kuidas jõuda jälile minevikus elanud inimeste toitumisharjumustele? Mida nende toidulaud neist kõneleb? Mida sõi Kukruse „memm“? Peatun põgusalt neil kysimustel Kukruse „memme“ näitel.

Kes on Kukruse memm?

2009. aasta kooljakuus rauges ehitajate hoog Tallinn-Narva maanteel kaheks kuuks – õues paukus pakane ja peagi olid hanged meetrised. Kukrusel asendusid teetöölised õnneliku juhuse – kopajuhi leitud pronksplekiga kaunistatud noatuppp, mis viis kalmistu avastamiseni – tahtel arheoloogidega. Enne lume saabumist yles saadud telk ja sinna paigaldatud generaatorid tegid võimalikuks pea võimatuna näiva: yhe hilisrauaaegse ehk 12.–13. sajandi kalmistu kaevamise talvistes tingimustes. Tee-ehitusele ette jäänud ligi 50 inimese matused säilivad nyyd Tartu ylikoolis. Yks neist – Kukruse memmeks ristitu (mitte segamini ajada Kukruse kaunitariga! – http://www.horisont.ee/node/1573) – leiab oma koha ERMi uuel pysinäitusel.

Kuva: Taidur Jaana Ratase nägemus Kukruse „memmest“. Rõivastuse juurde kuuluvad metallosad on yks-yhele matuselt yle võetud. Kuna pinnas Kukruse kalmistul on olnud tekstiilide suhtes armutu ja vähesed säilinud fragmendid ei võimalda kangaste algseid värve kindlaks teha, on rõivaste värvilahendus laenatud teistelt sama ajastu leidudelt.

Pikemalt ERMi ajaveebis