Kuis saiva Vana Võromaa kihlkunna
Kiristaja Arvis
muinastiidläne
Põrõhõlla om teedä katõssa Vana Võromaa kihlkunda, nigu nä Eesti Vabariigi edimädse ao edeotsani olli. Nuu omma kerigukihlkunna, a kihlkunna vai vähämbä piirkunna olli jo muinasaol, kirotas Kiristaja Arvis Uma Lehes.
Määndse nuu muinaskihlkunna olli, om suur vaiõlusõ kotus. Kõgõ illatsõmba, Roodsi võimu aigsõ kihlkunna omma Kanepi ja Räpinä, tõisi peetäs vanõmbis. Arvatas, et Põlva ja Rõugõ võiva minnä kylh tagasi muinasaigu. Nii om arvatu ka Urvastõ ja Sangastõ kottalõ. Ja illatsõmba Räpinä põh’ajago ni Võnnu hummogujago omma arvadu Suupoolitsõ muinaskihlkunnas.
Vanast, viikingiaol, olli liinamäe säändse piirkunna keskusõ. Kon liinamäke olõ õs, sääl olli kas suurõmba kylä vai mitu kyllä ytenkuun. Liinamäkiga keskusõ omma Sangastõn, Urvastõn, Otõpääl, Põlvan – Rosma, nii muialgi. Paistus, et koskil viikingiao lõpun – umbõs 1050 – om sääne elämise muud ymbre saanu. Kas tulli vindläse vai balti vai keski muu, egäl juhul omma nä är häöny.
Kas ildampa, illatsõmbal ravvaaol Võromaal ylepää kihlkundõ oll’, om niisamatõ vaiõlusõ kotus. Või-olla elli inemise uman jaon kyllin, kon keskel oll’ liinamägi vai määnegi paokotus. Säändsit om näytyses Vedo kylän Põlva kihlkunnan.
Viil varatsõmbast aost om jälleki teedä kyländ pall’o. Arheoluugõ uurmisõ perrä om suur jago Võro- ja Setomaa liinamäkist hoobis varatsõmba – koskil umbõs 1500 aastat vana, mõni vanõmbki. Tuu om peris põnnõv tiidmine, selle et vanast arvati naa kõik umbõs muinasao lõppu.
Säändsit om Piusa veeren Hinnialan, Mõrgin Kuningamägi ja tõisigi. Kas tuud aigu ka määnestki piirkunda oll’, tuud mi tiiä ei viil sukugi. Om kylh arvat, et jo koskil keskmädsel ravvaaol nakkasõ inemise poliitilidsõlt kokko elämä – Skandinaavian tulõva kuniga, tekyse väiku kunigriigi. Või-olla oll’ meil kah midägi säänest?
Muinastiidläse Valgu Heiki ja Veldi Martti omma Vanna Võromaad pall’o uurnu.
Näide perrä näytyses Mooste kandi keskus võisõ olla Kauksi Leerimäe pääl. Põlva man om tuus Rosma liinamägi. Varbusõ Kandsimägi om kimmäs keskus Põlva ja Kanepi piiri pääl.
Näide arvamisõ perrä Võromaal tuudaigu õigit liinamäki olõki es. Ja tuu käy kihlkundõ kottalõ kah. Nä arvasõ, et Võromaa oll’ yts hõrrõ kant, mis käve ytest kylest Otõpää-Tarto ala ja tõsõlt puult Irboska-Pihkva ala. Kas tuu nii õkva oll’, jääs vallalidsõs.
Sõski või arvada, et muinasao lõpu Võromaa linnusõpiirkunna olliki kihlkunna.
Vähämbält nä olli säändse poliitilidsõ võimu keskusõ.
Vähämbit keskuisi ni paokotussit om hulga. Keskusõkotussit nii pall’o olõ õi.
Ku kaemi Lõunahummogu-Eestit, aoluulist Võromaad, sis kerigukihlkundõ tulõk om hämärän, selle et Tarto piiskobi arhiiv palli Liivi sõa aigu maaha. Mi ei tiiäki, mändse mõisa ja kõgõ varatsõmba kerigu olli. Kah’o kylh, a mis tiit.
Arvatas, et osa Kanepi maid käve Otõpää ala, Urvastõ või olla vana, a määndse piiri Karula, Urvastõ ja Sangastõ kihlkunna vaihõl olli, täpsele ei tiiä.
Põlva kottalõ mi kimmähe tiiä ei: keskaol oll’ keskus Kiräpää kants ja kihlkunna kerik võisõ olla tõsõ kotussõ pääl. Keskaigsõ kihlkunna nimi oll’ sis Kirumpää ja Põlva kihlkunda ni kerikut om edimäst kõrda nimmat 1452. Põlva kottalõ om jo 1226 kirotõt, et piiskob Herman ni ordumehe olli tä yles ehitäny.
Väimälä om kimmähe vana keskus, a sääl säänest liinamäke ei olõki. Võro liina kotussõ pääl om väega varatsõst aost elety, a sääl niisamatõ mäke olõ õi.
Keskaost om sis peri nii Põlva, ku tõsõki kihlkunna. Ku tulõ Roodsi aig, läävä eräle nii Räpinä ku Kanepi. Viimätsena Harglõ, miä oll’ vaihõpääl Koivaliina ala pant. Ja ommaki Vana Võromaa kihlkunna kõik olõman.
Aost, mis jääs muinasao lõpu ja Liivi sõa vaihõlõ, om teedä viil väega veidy.
Tyyd ja uurmist om iin hulga.
Vana Võromaa kihlkunna vai umaette kandi 1200. aastal.
Vana Võromaa kihlkunna 1520. aastal Oleg Roslavlevi perrä.
Vana Võromaa kihlkunna 1694-1925.