[text]
Täna on

t_poikalainen.gifMooste veskimaja näytysesaalin om nätä välläpanõk Äänisjärve kiviraotuisi kotsilõ. Saino pääle om säet hulga klaasi ala pantuid värmipilte ja traatõ pääle riputõt rõivatykke pääle tettyid pilte.

Raotusõ esi omma kiviriistaga tetty 6000 aastaga iist Kar’alan Äänisjärve päävänõsõngupuulsõ perve pääl vii piiril olõva sille kivi pääle.

Tegijä olli võrokõisi, kar’alaisi, vepsläisi ja tõisi läänemeresuumlaisi kavvõ edevanõmba noorõmbast kiviaost.

Arvatas, et Äänisjärve veeren oll’ näide pyhä kotus, kon tetti rituaalõ aol kivi pääle edevanõmbidõ myydilidsen maailman tähtsit kujotuisi.

Mõnõ raotusõ omma peris suurõ, nigu sägä, majaja (kopra) ja inemise muudu kujo. Viimädse perrä kutsutas ytte raotuisiga maanõnna Bessi ehk Kuradi nõnas. Tuu võisõ muistidsõl aol olla kivi-imä (maaimä) vai mõni muu tähtsä jummal, kinkalõ sai timäst pikuldõ läbi minevähe kivilahkõhe andit tuvva.

Yte maanõna nimi om sama nigu Vanal Võromaal yts kotus – Peri.

Eestläse löydse 30 aastaga iist yte põh’apuulsõ maanõna päält vahtsõ kotusõ, kon lövvys muistitsit kivipilte, ja panni kotusõlõ nimes Luiga maanõna (Luigeneem).

Yts katõst löydjäst oll’ peri Väimäläst: sis yliopilanõ, parhillanõ Tarto ylikooli dotsent ja radioloogiakliinigu juht Ilvesse (inne Klaasseni) Pilvi.

Äänisjärve veeren om kokko loet päält 1000 raotusõ. Väega tähtsä omma mi edevanõmbidõ muistidsõn maailmapildin olnu viitsirgo – olõmi jo Mere Lennarti filmi perrä õigõ viitsirgo rahvas.

Piaaigo puul Äänisjärve raotuisist om luiga- ja tõisi viitsirkõ kujotuisi.

Näytyse autor om Poikalaisõ Väino, kiä oll’ Eesti maaylikooli piimäsaaduisi tegemise profesri. Timä lõpmalda suurõs huvis om mi esäessi muistinõ kunst, mink hääs tä om suurõ as’atundmisõga pall’o är tenny. Poikalainen om Vana Võromaaga köydet Karstõ suvõkodo kaudu.

Ernitsä Enn,
võrokõnõ Tõrvandin

Kuva: Poikalaisõ Väino näütüst üles pandman

Uma Leht