Hiiumaal Kõpu poolsaare Ylendi kylas kasvab iidvana pyha pärn, mida oma tuntuse ja erilise loo tõttu võib pidada Hiiumaa vapipuuks. Tema juures on käinud lugematu arv inimesi tervenemas ja osa saamas igavikulisest rahust. Vanal niinel on iseäralik võim abivajajaid aidata, eriti nahahaiguste ja paisete korral. Madala puu tyvi oli varem tihedalt pahkadega kaetud. Iga pahk olevat olnud abi palunud inimese haigus, mille puu enda kanda võttis, kirjutas Ahto Kaasik ajakirjas Loodusesõber.

Puule on toodud andideks värvilisi paelu ja riideribasid, samuti raha.

Mõne päeva pärast möödub 24 aastat koletust kuriteost, mis puud tabas. 1989. aasta sygiskuu 22. päeva öösel  kuhjas kuri käsi puu umber kergestisyttivat sodi ja syytas selle põlema. Puu kõrval asub vana kaev, kuid polnud kedagi, kes oleks sealt ammutanud leekide kustutamiseks vett. Pyhapuust jäi järele söestunud rymp ning leinavad inimesed. 600 aastase pyhapuu ymbermõõt oli enne syytamist 6,8 m ja kõrgus 10 m.

Kuid pyhapuu ärkas ellu. Tänaseks on põlenud kännust sirgunud noor ja võimas niinekink. Heinakuu keskel sumisesid magusalt lõhnavates pärnaõites mesilased ning vaikne tuul kiigutas okstele seotud annipaelu. Yhel kõrgemal oksal rippus pulmaliste jäetud valge palakas. Puu juures asub asjatundlikult koostatud teabetahvel. Paraku on see paigutatud puule liiga lähedale. Ei jää hingamisruumi.

Maavalla lääneosale on iseloomulik, et seal leidub rohkesti puid ja kive, mida on kasutatud eelkõige ravimiseks. Hiiumaalgi on olnud mitmeid ravipuid, kuid enamus neist on tänaseks kadunud või hävinud.

Mustvalge kuva: Eesti Rahvaluule Arhiiv

Hiiumaa luuletaja Ave Alavainu kirjutas varsti peale pyhapuu syytamist järelehyyde. Siis ei olnud veel teada, et tugev puu elab yle õõvase teo. Kuid iga tegu jätab jälje.

OHVRIPUU PÕLEMINE

  1.

...ja äkki kesk uinuvat linna
vastu poolikut kaduvat kuud
ulgus koer
nagu tahaks ta minna
appi sellele kes ei saa minna
ära tapja eest
kusagil kaugel

...ulgus koer
vastu poolikut kuud

Miks on loomad nii targad?
Kuid muud?

Muud magavad
pitslinad laugel
ega teagi kuis
põlevad puud

  2.

Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Mu kõrval on pilgeni kaev

Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Ka ämber on kaevulael

Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Mul on meeletu meeletu janu

Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Juba südames tuli teeb valu

Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Tahaks hüüda kuid mul pole   suud

Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Kes aitaks küll põlevat puud!

  3.

Üksainus usk, üks pühadus mul oli.
Üks armastus. Üks tugi vanaks eaks.
Üks paigalseisja, kelle juurde tulin
kui paha laps, kes tahab saada heaks.

Mu eluiga - kümnendik ta elust -
ta juures olles tundus tühine.
Mu suurim valu - tuhandik ta valust -
see ometi meil oli ühine.

Ta tõrkumata võttis kõik mu vaevad
ja andis nõu mul oma tummal moel.
Ta seisis, mullas juur ja peaga taevas:
meist igaüks tal oli kadund poeg.

Ja igaüks, kes tema juurde tuli,
sai usku, lootust, jõudu, hingerahu.
See et ta südamesse tehti tuli
me mõistusesse kuidagi ei mahu.

Eks terve mõistus keeldu uskumast,
kui tapetakse puud või väetit last...

  4.

Süüdati mõisaid,
kõrtse ja muuseume.
Siis tuli kirikurüüste.
Nüüd siis põlevad
pühad puud.

Kuid meie
usume.

Kiuste.

  5.

Meie usume
et nagunii
läheb halvasti sellel
kes süütas eestlaste
püha puu

Ta põeb pikalt ja piinarikkalt
ja keegi ei leevenda ta valu

Ta ei saa end ise aidata
ja keegi ei tule talle appi

Ta põleb ära seestpoolt
ja keegi ei tõtta kustutama ta tuld

Tal on vesi käeulatuses
aga ta ei suuda selleni jõuda

Me usume
et nagunii
saab iga kuritegu
karistatud

Ka Ülendi niinepuu
tapmine

Tahame et mõrtsukale
tema viimsel tunnil
aina viirastuksid
elusalt põlevad puud

Tahame et ta oleks
täie mõistuse juures
ja et ta teaks
mispärast ta piinleb

Teame
et ohvripuu tuhast
tõuseb uus
veel tugevam
taim

_____________

Millega lõpeb
millega lõpeb
see melu?
Mõelda ei taha -
viimne kui mõte
teeb valu.
Looja näeb
viis meetrit ette
ja taltsutab
sulge -
seda, mis näeb,
ta välja ei
ütleda julge.
Istub vaid saarel
ta tagalat
valmistab ette,
et oleks kus minna
ta rahval,
kui see kord
on tõugatud
vette.